Juhtkiri: kergeusklikud šarlatanide uimas

Kõikvõimalik müstika ja esoteerika on Eestis nii populaarne, et aeg-ajalt tekib tunne, kas pole midagi tõsist lahti kas haridus- või tervishoiusüsteemiga. Pole ju lihtsalt võimalik, et terve mõistusega, koolis käinud inimesed raiskavad oma aega ebateaduslikel umbluu-koolitustel ning annavad selle ajupesu eest välja omaenda isiklikku raha. Ometi kõike seda juhtub.

Tegu on üpris kireva maailmaga. Tšakrate avajad ja kristallidega ravitsejad, kurja vaimu väljaajajad, pendliga maa-aluste jõgede uurijad, maailmatundlikkuse kursuste korraldajad. Imestada võib ainult selle üle, kuidas kogu see sõgeduse paraad väikesesse riiki ära mahub ja elus püsib.

«Selgeltnägijad-tervendajad on kõrgemat masti, neid peetakse targemaks arstidest, teinekord ka politseiuurijatest,» kirjutas sel nädalal Postimehes kirjanik Olev Remsu. «Rumaluse jõud seisnebki selles, et rumal ei saa iialgi teada, kui rumal ta on.»

Mitte kogu müstika pole päris ühtviisi ohtlik. Süütumad näited on lehesabas ilmuvad horoskoobid, millel on kirjaoskusega inimese jaoks vaid meelelahutusväärtus. Ennustamine, käejoonte lugemine ja sünnikaartide koostamine on üks meelelahutustööstuse osa, mida suuremail turgudel pakutakse tervete väljaannete, telekanalite ja tasuliste telefoniliinide kaupa.

Hullem on see, kui kokkupuude umbluuga ei jää põgusaks ajaviiteks, vaid inimesi meelitatakse blufist osa saama kursuste ja koolituste kujul, mille põhiline eesmärk on muidugi kergeusklikelt nende raha ära võtta. Teinekord nakatuvad vastuvõtlikud osalejad esoteerikapisikuga nii, et neistki saavad umbluu propageerijad. Pole võimatu leida juhtumeid, kus ebateaduses esindaja on hankinud lausa ametliku koolitusloa, mistõttu toetab maksumaksja oma rahaga seesugust pseudoharidust tulumaksutagastuse abil.

Hullemail juhtudel on šarlatanide näol tegemist fanaatiliste ja sealjuures sisendusjõuliste manipuleerijatega. Sellise tegelase eesmärgid võivad kõikuda nartsissismist ja võimuahnusest seksuaalse allutamiseni, aga kõige traagilisematel juhtudel on inimesi maailmas aetud kollektiivse suitsiidini.

Esoteerilise rumaluse leviku vastu saab võidelda eelkõige haridusega, teaduslike tõdede hõlpsa kättesaadavusega. Ent kui ohtu seatakse inimeste tervis ja elu, peavad teinekord ikkagi sekkuma ka riigi sunnimehhanismid.  

Müstiliste tegelaste õige koht on ilukirjanduses, kus neist paremal juhul saavad Gandalfid ja Harry Potterid, kehvemal juhul aga näiteks individuaalse karakterita, stereotüüpsed voodoo-nõiad. Lugegem sortsidest parem «Kalevipojast», aga tänapäevased šarlatanid las õpivad mõne päris töö selgeks.