K, 18.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peep Pahv: vald pole firma

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Peep Pahv: vald pole firma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv
Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv Foto: Andres Haabu

Viimasel ajal kurikuulsaks saanud Kõpu vallale ja kaudselt ka kõikidele teistele väikestele omavalitsustele on tehtud ülekohtuselt liiga. Vald pole firma ja valla juhtimist ei saa võrrelda eraettevõtte juhtimisega. Nii nagu ei saa kohalikke olusid mittetundev inimene – olgu ta siis president, minister või ärimees – ütelda, et üks või teine omavalitsus on mõttetu ja tuleks ära kaotada. Lähtuda tuleb hoopis sellest, mida arvavad selles «mõttetus» vallas elavad inimesed.

Elan väikeses, umbes 2500 elanikuga vallas, millel pole lootustki tõusta igal aastal koostatavas absurdse maiguga võimekuste edetabelis kõrgele kohale. Kas mul on oma kodukohas seepärast halb elada või on halb minu samas omavalitsuses elaval emal või minu suurperest naabritel? Ei, kindlasti mitte – sellises kohas on mõnus elada!

Alati võib tahta rohkemat, kuid niinimetatud väikese võimekuse kiuste on kõik vajalik olemas. Paljuski tänu sellele, et vallavanema toolil on pikka aega püsinud oma küla mees ja vallamajas töötavad ikka needsamad kõiki ja kõike tundvad inimesed. Maainimesele on oluline, et valda juhiksid omad inimesed, kellel vajadusel nööbist kinni võtta ja küsida, miks üks või teine asi on täpselt nii, nagu on.

Inimeste jaoks on ju tähtis see, et kool ja lasteaed säiliksid, perearst töötaks ning inimestele oleks natukenegi tööd. Oma vallavanem poeb nende tingimuste täitmiseks kas või nahast välja. Haldusreformiga vägisi tekitatavates hiigelvaldades lööb aga kusagil poolesaja kilomeetri kaugusel asuvas keskuses pesitsev juht käega – mis sellest ääremaa koolist… seal ei ela ju minu inimesed. Ei hakka ma nende jaoks mingite projektide kaudu ka raha otsima, see pole suure keskuse prioriteet. Ei pea olema selgeltnägija mõistmaks, et selline suhtumine tähendab küla või alevi väljasuremist.

Sarnaselt Kõpuga on ka meil mõis – ilus ja uhke koolihoone, valla sümbol. Kui vallavanemal tekiks idee, kuidas selle hoone abil tõmmata valda turiste ning idee teostamiseks oleks vaja sõita kas või kogu vallavalitsusega õppereisile, siis andku minna. Pangu kas või kaheks nädalaks vallamaja uksed lukku, sest valla heaolu nimel tegutsemine on olulisem kui üheksast viieni kontoritooli nühkimine. Suure delegatsiooniga minekuski poleks midagi kummalist, sest väikeses kohas on tihti ka inimeste rollide piirid hägusemad. Oluline on see, et lõpuks oleks vallarahva jaoks tulu suurem kui reisiga kaasnev kulu.

Väikeste ja «võimetute» teemal võtavad pidevalt sõna asjasse mittepuutuvad tegelased. Tavaliselt Tallinnas, kusagil kaugel ja kõrgel istuvad ministeeriumide ametnikud ja kõiksugu arvamusliidrid, kes lähtuvad oma seisukohtades kabinetikuivuses rehkendatud numbritest, tundmata ja arvestamata elu tegelikkust.

Need inimesed ei oska aimata, mida üldse on vaja, et elu väikestes kohtades välja ei sureks. Kindlasti pole see aga erafirma kombel majandamine. 

Märksõnad
Tagasi üles