Keskerakondlane Siret Kotka kirjutab, et noorte kaasamine poliitikasse ei ole kindlasti väär, kuid samas on tänaste teismeliste maailmas märksa olulisemaid küsimusi kui valimisiga.
Siret Kotka: valimisea langetamine on pseudoteema
11. aprill 2015, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas noorte jaoks on esmatähtsad sõbrad, kool, perekond või hoopiski valimised? Kõlab absurdse võrdlusena, ent kui vaadata, milline kära ümbritseb ettepanekut, mille kohaselt langetatakse kohalikel valimistel valimisiga tänaselt 18-lt eluaastalt 16-le, ei näigi see enam nii jaburana. Kindlasti ei ole noorte kaasamine poliitikasse väär, kuid olen üsna veendunud, et tänaste teismeliste maailmas on märksa olulisemaid küsimusi kui valimisiga.
Keskerakond on varasemalt arutanud valimisea langetamise küsimust kahest aspektist. Esiteks, on selge soov kaasata noori varasemast rohkem kohaliku elu tegevusse ja ka poliitikasse. Olen ise olnud Eesti suurima poliitilise noorteorganisatsiooni juht ja pean noorte arvamusega arvestamist ääretult tähtsaks. Samas leian, et kaasamist saab teha ka teisiti kui põhiseadust muutes.
Täna eksisteerivad omavalitsuste juures noorteparlamendid ja -volikogud ainult võimalusena, kuid need võiks teha kohustuslikuks. Sellisel juhul oleks igas linnas või vallas selge kaasarääkimise õigusega noortevolikogu. Noored saaksid toekama ja kindlama võimaluse lüüa kaasa kohaliku omavalitsuse otsustusprotsessides.
On mõeldamatu, et valimisea langetamine saaks olla poolik lahendus. Kui me tõsimeeli soovime anda 16-aastastele noortele kohalikel valimistel valimisõiguse, peab neil olema ka võimalus valla- või linnavolikogudesse kandideerida. Võib-olla tõesti arvab keegi, et 16-aastane vallavanem või linnavolikogu esimees seisaks noorte õiguste eest märksa südikamalt kui mõni 50-aastane elukogenud pereisa. Samas on noored üks osa laiemast pildist, mille mõistmiseks on hädavajalik omada veidi suuremat elukogemust.
Niisiis, kas antud küsimuse peale on üldse tõsisemalt mõeldud? Kui 16-aastane saab õiguse valimiseks, tuleb paratamatult üle vaadata ka mitmed teised õigused ja kohustused. Minu hinnangul ei ole omavalitsusjuhtide valimine kuidagi väiksem asi kui abiellumise õigus või juhiloa andmine. Linna, valda või riiki lubame juhtida, aga autot mitte? Ühesõnaga, ei ole võimalik piirduda vaid ühe punktiga. Lahend peaks olema märksa komplekssem.
Samas tuleb valimisea langetamist vaadata ka veidi teise nurga alt. Kas noored on mõelnud, miks on valitsuserakonnad eesotsas Reformierakonnaga niivõrd innukalt valimisea langetamisest huvitatud? Oravad usuvad, et noori on kergem reklaamidega mõjutada ja lükates oma uhkelt sähvivad bännerid noorte meediumi, on hääled kohe nende. Lisame siia juurde meie peaministri kalduvuse külastada valimiseelsel ajal koole ning olemegi reformistide kavala plaani läbi näinud. Ei tasu olla naiivne ja arvata, et selline plaan on töösse lükatud sooviga kaasata noori tänasest enam. Peamiseks primitiivseks motivatsiooniks on hõlpsalt kätte saada noorte hääled selleks, et kindlustada omale võim.
Keskerakond oli muide ainus erakond, kelle riigikogu valimiste programmis oli eraldi noortepeatükk ning meie ettepanekuid toetas suuresti ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL). Näiteks tõi ENL esile kaheksa olulist noortepoliitika punkti, millest Keskerakonna valimisprogrammis oli juba kuus välja toodud.
Me tõesti soovime, et Eesti noored saaksid poliitikas kaasa rääkida ja otsime üheskoos reaalseid lahendusi, kuidas suurendada noorte tööhõivet, vähendada väljarännet, parandada hariduse kvaliteeti ning lihtsustada noorte perede seisukorda. Need on keerulised probleemid, mis vajavad peamurdmist. Selle taustal kerkib paratamatult küsimus, kas tõesti on valimisea langetamine Eesti noorte põhiprobleem? Tean, et paljud noored vastaksid sellele: kindlasti mitte.