Sergei Metlev: noor ei ole loll valija

Sergei Metlev Foto: Peeter Langovits / Postimees

Vabaerakonda kuuluv Sergei Metlev leiab, et valimisea langetamine on vananeva ja kahaneva ühiskonna tingimustes vajalik samm, et säilitada poliitiline tasakaal erinevate eagruppide vajaduste ja huvide vahel. Vabaerakond suhtub muudatusse tema sõnul üldiselt positiivselt ja toetab noorte senisest paremat kaasamist riigiellu.

Kas teile tuleb meelde, millal arutati viimane kord kõrgel tasemel noortega seonduvaid probleeme? Kas meenub mõni erakondade konflikt, mis oleks ajendatud noorte probleemide erinevatest nägemustest? Mulle tuleb meelde peamiselt koolivägivalla teema ja veel paar-kolm negatiivse maiguga väikest arutelu.

Hääletusstatistika näitab, et noored ei ole aktiivsed valijad. See on seotud osalt vähese teadlikkusega, kuid paljuski ka vähese usuga, et noore valija panus saab midagi muuta. Eriti vanade erakondade poliittegelased teavad seda suurepäraselt. Aega kulutatakse pigem suurte palgalisade väljaarvutamisele, kui noorte küsimustega tegelemisele. Siit tekibki surnud ring: poliitika ei arvesta piisavalt noortega ja noortel on sel põhjusel poliitikast poogen.

Põhiseaduse muutmise eelnõu, mille heakskiitmisel võimaldatakse 16-aastastel noortel hääletada kohalikel valimistel, asetab noored poliitilise arutelu keskpaigale lähemale. Kohalikul tasemel valijana kaasarääkimine tähendab kaasalöömist hariduse, spordi, noorsootöö ja teiste kohaliku elu valdkondade arendamises. See on inimesele lähedaseim tasand, mida iga valla ja linna elanik igapäevaselt kogeb.

Hästi palju on räägitud sellest, et 16-aastane noor inimene on liiga manipuleeritav ja ei ole piisavalt tark, et sellist vastutust kanda. Lisaks on räägitud muudatuse mõjust teistele tsensustele – hasartmängud, alkoholi ja tubaka müük jne.

Esimese argumendi peale tahaks kohe küsida: kas keegi on Edgar Savisaare fänni Lasnamäe laadal näinud? Esmapilgul tundub elatud aastaid palju olevat, seega peaks ka kriitilist meelt olema piisavalt. Selgub aga, et kriitilise meele asemel on suure juhi portree ja see paistab väärikale prouale või härrale sobivat. Nagu teame, 16-aastasel noorel on omandatud kohustuslik põhiharidus ning paljudel on juba olemas kokkupuude tööeluga. Eelkirjeldatud prouad-härrad saavad otsustada, aga tubli gümnaasiuminoor on loll? Ei saa nõustuda.

Reaalseks ohuks pean poliitika tungimist kooli. Vene kooli ümber puhkenud tantsu näitel teame, et kannatajaks on õpetajate ja õpilaste psüühika ning õppeprotsess tervikuna. Kui 11. klassi ette astub õpetaja, kes samas linnas kandideerib, siis võivad probleemid tekkida. Siinkohal on suur roll kooli juhtkonnal, kes peab seadma selge piiri. Kooli sees on haridus, korraldagem harivaid poliitdebatte, flaiereid võib jagada kooliaia taga.

Kõik muud eapiirangud on ühiskonna otsustada. Kui Eesti inimesed läbi oma esinduse otsustavad, et näiteks kerget alkoholi võiks müüa 16-aastasele, nagu see on mitmes riigis, siis nii see ongi. Me ise kujundame neid piire. Tsensused ei ole omaette headus või kurjus, nad on vaid ühiskondlik kokkuleppe, mida sõlmitakse millegi ärahoidmiseks või soodustamiseks.

Antud juhul soodustab valimisea langetamine kindlasti noorte ühiskondliku aktiivsuse ja teadlikkuse tõusu ning tugevdab nende häält kohalikul tasemel. Lõppkokkuvõttes on praeguste noorte väärtused 15–20 aasta pärast kogu Eesti ühiskonna väärtused. Mida rohkem on nooruslikkust Eesti elus, seda ärksam ja elujõulisem on meie riik.