/nginx/o/2015/04/09/3946393t1h505a.jpg)
Sel reedel võib Sirbist lugeda:
Reedel Sirbis: protestilainest ülikoolides, laste- ja täiskasvanufilmidest, linnaloodusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olemine elu sipelgamaastikul
TIIA TEDERI intervjuu HELENA TULVEGA
Helena Tulve muusikas on kihiline ja voogav, seesmiselt võnkuv heliruum ja värviline kõla. Tema loomingus on olulistena kohal looduse protsessid, ökoloogiline maailmatunnetus ja idamaine ajafilosoofia. Paljudele oli üllatuseks, et üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti nüüdisheliloojaid võttis paar aastat tagasi vastu väljakutse tegutseda muusikaelu korraldamise võtmepositsioonidel, Eesti muusika- ja teatriakadeemia prorektori ja Eesti muusika päevade kunstilise juhi ametis. Kui kaugel või lähedal üksteisest on loomingu ja ühiskondliku olemise võnked, süsteemid ja protsessid, saab lugeda intervjuust.
AILI KÜNSTLER: Keele-eeskuju küsimus ehk Meedianäod ja pärjatud
Loomulikult ei saa ega tohigi (see veel puudub!) kedagi kohustada eraelus kasutama mingit keelekuju, olgu see paikkondlik keel või normikohane kirjakeel – soovitada muidugi saab. Kirjakeele soovituslik norming tundub küll nonsensina, sest norming saab olla ju vaid kohustuslik. Kus ja kellele see peaks kohustuslik olema, on muidugi iseküsimus. Sageli tuleb keeleküsimustes arvajate avalduste puhul ilmsiks, et pole tähele pandud põhiasja: range normikohasus on tingimusteta vajalik vaid ametlikus keelekasutuses, muudel juhtudel on normingu rakendamise määr eesmärgikohane otsus.
MARGARET TALI: Protestilaine maailma ülikoolides
Hiljutised rahutused Amsterdami ülikoolis on loonud pretsedendi ja nagu viimaste nädalate uudised vahendavad, on need juba levinud paljudesse ülikoolidesse nii läänes kui ka idas. Üliõpilased on hõivanud hooneid ja avaldanud tänaval meelt Torontos, Skopjes, Londonis, Sydneys jm, et protestida ülikoolides toimuva vastu.
ANNA-LIISA UNT: Ääremärkusi linnaloodusest
Linnaloodus mõjutab linlast määratu jõuga. Looduslikkus on kvaliteet, mida ihaldada ja säilitada, linn oleks selleta elamisvääritu. Siiski tõstetakse kaks korda mõtlemata käsi selle kvaliteedi vastu, nõudes linnalooduselt siledust ja selgust, mis talle on loomuvastane. Mis on linnalooduse tegelik pealisülesanne?
MARTA BAŁAGA: Lastele, teate küll!
Ennemuistsel ajal tehti selget vahet laste- ja täiskasvanute filmide vahel. Iga lapsevanem, kes on pidanud veetma piinarikkaid minuteid, vaadates teist korda «Mu väikest poni» («My Little Pony: The Movie», Mike Joens 1986), kinnitab kahtlemata mu sõnu. Ajast ja arust soorolle etendavad tegelased ja elutud objektid kukuvad ühtäkki ilma erilise põhjuseta esitama keerukaid laulu- ja tantsunumbreid, mis tabavad vaatajat täiesti ette hoiatamata. Umbes nagu oleks Bollywood kohtunud rääkiva hobuse härra Ediga.
LEIU HEAPOST: Meie ja teised. Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia
Äsja ilmus raamat «Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia», mis on koostatud rahvusvaheliselt tuntud antropoloogi Karin Margi (1922–1999) kogutud laiaulatuslike materjalide põhjal. Sel puhul heidaksime pilgu raamatu saamise tagamaadele.
Tänapäeva ruttamise ja teadusprogressi ajastul on ehk mõneti kõrvale jäänud inimene ise kui rahva peamine väärtus. Inimeses – tema välistunnustes, geenides, kromosoomides, pärilikes tunnustes on talletunud tema ja kogu rahva kujunemise ajalugu.
Raminagrobis mäletab III
Vanasti, vene ajal, peatoimetajaid ei valitud. Kussa. Vanasti, vene ajal, saatis partei Sirpi oma funktsionääre keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonnast. Ja need mehed siis juhtisid ja juhtisid, kuni komistasid. Oi, vabandust, üks naisheeros oli kunagi ka: Debora Vaarandi, aga see oli nii ammu, et seda ei mäleta enam keegi. Nende partei saadikutega katsus siis Sirp hakkama saada. Ja enamasti sai ka, ikkagi intelligentne seltskond. Kuidas Ressi Kaera ütleski ... ah jaa, keskkomitee saadab Sirbile peatoimetajaid ja Sirp kasvatab need siis ümber.
AES+Fi liige Tatjana Arzamasova kujundi võimust
Tagasivaade Tallinna muusikanädalale
Teatri aastaauhindade laureaadid
Arvustamisel
Stockhauseni «Mantra» ja Tüüri «Questions ...»
«Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris» Kumus
Hilma af Klinti suurnäitus ja ;paranoia uus väljaanne
Giovanni Boccaccio «Madonna Fiammetta eleegia» ja «Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis»
Tartu ülikooli füüsikahoone Physicum