/nginx/o/2015/04/09/3946381t1h3fe4.jpg)
Reedel ilmuv Õpetajate Leht kirjutab järgmistel teemadel:
Reedel Õpetajate Lehes: 21. sajandi õpetajast, tänavusest PISA testist, koolieelikute konfliktidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
21. sajandi õpetajast ikka veel tulevikuvaates
Maailma parima haridusega riikide viiendal tippkohtumisel Kanadas Banffis, kus osales ka Eesti, jõuti kõnelustega 21. sajandi klassiruumi: arutleti õpetajate liidrirolli, koostöö ja innovatsiooni üle ning küsiti, mida teha teisiti, et ühiskond õpetajat senisest rohkem väärtustaks.
PISA 2015 testib ka meeskonnatööd
Esmaspäevast, 13. aprillist koolides startiv PISA 2015 paneb uudisena proovile ka meie noorte meeskondliku probleemilahendamisoskuse, kirjutab SA Innove PISA koordinaator Gunda Tire.
Horisontaalne maailm, vertikaalne maailm
«Horisontaalses maailmas tegeldakse tõsimeeli väärtuskasvatusega, kuigi igasugune kasvatus on väärtuskasvatus,» kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello.
Kuidas lõimuda Putini pooldajatega?
«Lõimumine eeldab korralikku demokraatiaharidust, mida meil aga pole,» väidab sotsioloog Kaarel Haav.
Tabuteemad avalikkuse ees
«Eestis on varjatud seksuaalvägivalda palju rohkem, kui me arvame ja teame,» väidab kirjanik Jürgen Rooste.
Mis su hääl ka maksab?
Kaarel Tarand kirjutab, et valimiskulud kasvasid tänavu hüppeliselt ehk 1,56 korda. Parlamenti pääsenud erakonnad kulutasid iga hääletaja kohta keskmiselt 11,3 eurot. Seda on mitu korda rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides.
Kuidas õpetajat korrale kutsuda?
TÜ eetikakeskus on töötanud välja väärtuste mängu, mis õpetab õpilasi koolielu probleeme analüüsima ja lahendama, kirjutab Tiia Kõnnussaar.
Mis õpipoisiõpe ettevõtjale maksma läheb?
2020. aastaks on HTM-il kavas luua kutseõppes 8000 õpipoisikohta. Kuidas see programm aga ettevõtjatele vastuvõetavaks muuta?
Inseneriharidus: vaja on liikuda kõrgema kvaliteedi ja uuenduslikkuse suunas
17.–20. märtsini toimus Tallinna tehnikaülikoolis suurima rahvusvahelise inseneride ühingu IEEE ülemaailmne insenerihariduse arengule pühendatud aastakonverents EDUCON2015, teemaks «Inseneriharidus tipptaseme ja uuenduste suunas».
Õpetaja uuris koolieelikute konflikte
«Kuigi mul oli igaks päevaks hulk põnevat tegevust ette valmistatud, me pahatihti selleni ei jõudnudki, sest agressiivsete konfliktide lahendamine keeras kogu päeva sõna otseses mõttes pea peale,» räägib Kose-Uuemõisa lasteaia õpetaja Leila Lehtmets oma esimesest õpetaja-aastast. Tallinna ülikooli pedagoogilise seminari lõputöös uuriski ta 6‒7-aastaste laste konflikte.
Hariduses ei tohiks muuta muutmise pärast
Alushariduse olevikku ja tulevikku vaatavad Tallinna ülikooli pedagoogilise seminari alushariduse õppekava juht Sirje Almann ja tsükliõppe õppekoordinaator Juta Luuri. Meeleolu on ühtaegu juubelihõnguline ja nostalgiline, sest 80. sünnipäeva tähistav pedagoogiline seminar kaob sügisest struktuuriüksusena.
Kevadel pista nina loodusraamatutesse
Mari Klein korjas kokku kümmekond loodusteemalist raamatut, mis sobivad lugemiseks-kasutamiseks ka koolilastele. Nende hulgas on loodust kirjeldavaid jutte ja kogetud kohtumisi metssigade ja põtrade või anakondade ja hiidämblikega, pilte sammaldunud kividest, aga ka metsi ja ilma ja liblikaid tundma ning linde määrama õpetavat teabekirjandust.
Mitusada uut muinasjuttu
Tänavu peeti juba 23. korda Sten Roosi muinasjutuvõistlust, mida korraldavad Ann ja Ants Roos kuni 15-aastastele koolilastele oma muinasjutte kirjutanud poja mälestuseks. 4. aprillil autasustati Tallinna raekojas võistluse parimaid. Ann Roos ei ole enda sõnul õige inimene kommenteerima väiteid laste eneseväljendusoskuse ja sõnavara allakäigu kohta: «Neil lastel, kes kirjutavad, on ka väljendusoskus ja sõnavara.» Ann Roosi tänavune lemmikmuinasjutt «Värav» oli ühtlasi võidutöö.
Kohilas tehakse karudest tantsulõvid
Kohila gümnaasiumi rahvatantsurühmade juhendaja, rütmikaõpetaja Ulvi Mägi juhtis kõik oma rahvatantsurühmad viimasele üldtantsupeole. «Öeldakse, et mõnel inimesel pole muusikalist kuulmist, aga hoolega harjutades saab sellegi paika. Lauluhäält võib-olla ei tule, aga rütmitaju on täiesti arendatav,» teab Ulvi Mägi.
Maarjamaa, naistemaa
Et Jeesuse emakeeles tähendas mar, mary naist, avaneb seoses Maarjamaa nimetusega veel üks intrigeeriv võimalus: Terra Mariana, Terra Mariae (ld keeles), Māras zeme (läti keeles) paralleeltõlgendus võib olla ka lihtsalt Nais(t)e maa. Ja kuivõrd nii mar/mary kui ka kali on tähendanud naist, võivad ka Maarjamaa ja Kalevala sobituda ühtsesse poolmüütilisse konteksti. Soome ajalooprofessor Matti Klinge peabki muide Kalevala ainestiku tegevuspaigaks Saaremaad ja Lääne-Eestit.