Riigi südametunnistus

Ülle Madise Foto: Andrus Peegel

Ülle Madise (40) 72 poolthäält on küll vähem, kui eelmisel õiguskantsleri Indrek Tederil 80 häält, kuid arvesse võtta tuleb ka seda, et Madise on varasemas töös olnud Tederist oluliselt nähtavam. Vaevalt küll, et mitte päris üksmeelne ametissenimetamine ennustab Ülle Madise seitsmeaastasele ametiajale sarnaseid vastuolusid, mille osaliseks sai õiguskantsler aastail 2001–2008 Allar Jõks, kelle riigikogu enamus teiseks ametiajaks lausa toetuseta jättis.

Seadus ütleb, et õiguskantsleriks võib saada ainult kogenud ja tunnustatud jurist. Vaadates Ülle Madise ettevalmistust ja varasemat töökäiku, oleks raske isegi midagi rohkemat tahta. Ta on töötanud justiitsministeeriumis, riigikontrollis, riigikogu kantseleis, nõustanud Eesti presidenti, õpetanud tudengeid Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis, ning lisaks juhtinud Kuku raadios arutlevat raadiosaadet «Vanamehed kolmandalt», mille ühiskonnaelu käsitlenud teemad sageli servapidi juriidikaga kokku puutusid.

Mitte asjata ei ole teda peetud Eesti üheks paremaks riigiõiguse asjatundjaks ning tegu on ju veel ka Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaannete ühe olulise koostajaga.

Lisaks teadmistele on universum värske õiguskantsleri varustanud harukordse oskusega kõneleda keerulistest õigusprobleemidest lihtsalt, nii et ka juristihariduseta kuulaja on suuteline tema argumentatsiooni mõistma. Sellist võimet ei evi kaugeltki kõik Eestis avalikus debatis osalevad õigusasjatundjad, ning liiga sageli kaob kuulaja võime kaasa mõelda juba pärast nende esimest juuraspiiki vormitud mõtet, mis kõneleb «menetlusest» või millestki sarnasest.

Madisele uuel kohal avanev tööpõld on kahtluseta lai. Põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon on õiguskantsleri töö ilmselt nähtavaim osa. Kui meenutada Indrek Tederi ametiaja ehk kuulsaimat, riigikohtusse jõudnud Euroopa stabiilsusmehhanismi kaasust, võib ennustada, et küsimusi Euroopa Liidu ja Eesti õiguse kooskõlast tekib põhjalike muutuste ajal edaspidigi, sest tungi tegutseda tunnevad korraga nii need, kes näevad vajadust Euroopat veelgi tugevamalt lõimida, kui ka need, kes tahavad senist integratsiooni tagasi pöörata.

Jätkub neidki, kes peavad vajalikuks Eesti põhiseaduses üht või teist küsimust ümber sõnastada – piisab, kui meenutada näiteks võrdõiguslikkuse voliniku tahtmist rõhutada konstitutsioonis meeste ja naiste võrdsust, või neid, kes tahaksid lugeda põhiseadusest selgemat tuge paljulapselistele peredele.

Ideid on õhus rohkelt, ning nõnda kogenud õiguskantslerilt oodatakse arutellu ilmselt põhjalikku panust. Lisaks on õiguskantsleril ees hulk tööd ühiskonna nõrgemate kaitsmisel ja nende huvide eest seismisel. Selle töö vähenemist ei ole paraku mõtet oodata.

Uuele õiguskantslerile on põhjust soovida jõudu ja edu. Lisaksin veel ühe väikese soovi: Ülle Madise võiks oma Twitteri konto taas ellu äratada. Viimane sissekanne seal pärineb 2011. aastast. Kõrge amet ei peaks ju takistama lühiformaadis avalikult mõtete jagamist, nagu on tõestanud president Ilves.