PÄEVAINTERVJUU: Infoturbe eksperdi hinnangul bluffis eksamitulemusi muuta lubanud teadur

Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre ütles «Postimehe Päevaintervjuus», et riigieksami tulemuste muutmine mõnes andmebaasis jätab reeglina jälje, mistõttu pidas ta tänases lehes ilmunud Tartu Ülikooli teaduri juttu blufiks.

Postimehes ilmus täna lugu, milles valenime taha varjunud keskealine mees tegi reaalainetega kimpus olevat abiturienti mänginud ajakirjanikule pakkumise: kümne intiimkohtumise eest võib ta neiu matemaatika riigieksami hinnet riiklikus andmebaasis paremaks muuta. Kaks nädalat hiljem, kui selgus, et tegu on ajakirjandusliku eksperimendiga, põgenes Tartu Ülikooli teaduriks Frediks osutunud mees kõike eitades kaamerate valgusvihus öösse.

Fred väitis, et tal on ligipääs andmebaasidele, kus ta saab muuta riigieksamite tulemusi ja seda märkamatult. Veldre kahtles selles. «See lugemine on ka huvitav, selles mõttes, et inimene kasutab mitut nime ja räägib päris huvitavalt sellest tehnoloogiast, millega ta justkui kusagil andmebaasis midagi teeb, aga selle koha peal vajusid nagu natuke käed rippu. Ei ole ju väga täpsustatud missugune see andmebaas on ja ei tule täpselt ka see roll välja. Kodanik seal räägib, et tema on itimees ja internetist tausta uurides tuleb välja, et äkki on õpetaja hoopis,» rääkis ta.

Veldre sõnul töötavad korralikult disainitud süsteemid niimoodi, et kui keegi läheb sinna ligi, siis kirjutatakse maha kontrolljälg selle kohta. «Meil on olnud ka juttu avalikkuses politseiametnikest, kes näiteks öises vahetuses küsivad mingisuguste teatavate parameetritega naisolevuste pilte vaadata. Pärast siis regulaarse kontrolli käigus tuleb välja ja pole midagi teha, tuleb töölt ära minna. Ehk siis kõik need süsteemid, kus on delikaatsed isikuandmed või mingisugused tähtsad numbrid, arvud, selliste juhtumitega olen kursis, aga see, mis siin lehes on, sellest jääb natukene väheks.»

«Kõigepealt, ei ole sellist asja nagu üks suur andmebaas. Igal asutusel on omad registrid, neid peetakse üleval kas seaduse või määruse või põhjusega. Nad on registreeritud ja vastavad teatud turvanõuetele,» selgitas infoturbeekspert. Teine asi on see, et mis roll sellel kodanikul on. Kui see nüüd tõesti on tõsi ja ta on mõne andmebaasi administraator, siis keegi peab ju teadma, et tema juures selline inimene töötab.»

Veldre lisas, et sellist juttu nagu Fred rääkis, oleks võinud kõneleda ka mõni õpetaja, kes on süsteemiga kokku puutunud. « Kui inimene on tõesti koolis õpetanud, siis ta on kokku puutunud süsteemiga, kuidas õpilastele hindeid pannakse ja millist teed pidi eksamihinded lõputunnistusele satuvad. Selle kogemuse põhjalt räägiks selle loo ära küll, mida on lehes kirjeldatud.»