Õpetajate Lehes homme: kooliaedadest, ministeeriumide ühishoonest, esmaabiõppest lasteaialastele

Õpetajate Leht 2. aprillil 2015 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht ilmub seekord neljapäeval:

Õpetaja palk olgu poolteist Eesti keskmist, nõuab ametiühing

Haridustöötajate liit on saatnud loodavale valitsusele märgukirja, millest nähtub: hariduselu kitsaskohti ei lahenda enam kosmeetiliste parandustega, vaja on pikka plaani ja resoluutset lähenemist ning õpetaja palgaks olgu poolteist Eesti keskmist.

Kooliaed kui väärtuslik õpikeskkond

Eestis on praegu umbes 30 kooliaeda, selgus Tallinna ülikooli kasvatusteadusliku bakalaureusetöö jaoks tehtud ülevaateuurimusest. Kas haridusuuendus ja muutunud õpikäsitus võiks tähendada sedagi, et kooliaedadele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama, või kuuluvad sellised algatused pigem minevikupärandisse?

Lõpp aineõpetusele!

«Soomlased ei väsi üllatamast. Ajal, mil meil nõuavad kõik endale tunnimahtu juurde ja tunniplaani püütakse järjest uusi õppeaineid sisse suruda – alates malest ja etiketist ning lõpetades ettevõtlusega –, on soomlased asunud täpselt vastupidisele teele ehk õppeainete kaotamisele, et hakata minema üle teemapõhisele õppele. Jah, alates augustist 2016 algab neil uue õppekava järgi teemapõhine õpe. Ühe teema raames õpitakse seal mitut ainet korraga ja klassis on mitme aine õpetajad,» kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.

Sünergialõke plaanikomitees ei kustu

«Kuigi superministeeriumi nimi kõlab uhkelt, oleks sisuliselt õigem kutsuda hoonet moonakamajaks, sest mida muud kui mõisatöölised need avalikud teenistujad siis ikka on,» kirjutab Kaarel Tarand kavandatavast ministeeriumide ühishoonest.

Projektid viivad tunnitöö klassist kaugemale

Kahe tubli õpetaja Milvi Tikka ja Diana Liivati paarikümne aasta pikkune töö rahvusvaheliste projektide kirjutamisel on Kärdla koolile toonud 47 sõpruskooli 21 riigis. Tänavu on õpilased korraga seotud koguni kolme projektiga. Kahte neist, «Kirjandus otse-eetris» ehk «Literature Live» ja «Minu rahvariided» ehk «My National Costume» toetab Comeniuse programm. Oktoobris algab kaheaastane «Elu on projekt, ole ettevõtja, tegutse edukalt» ehk «Life is a Project, be an entrepreneur, make it successful», mida rahastab Erasmus+ programm.

Aasia kultuurist uutmoodi kehalise kasvatuseni

Jõhvi riigigümnaasiumi hoone kerkib jõudsalt. Sama jõudsalt luuakse ilusale koolimajale sisu, kirjutab Ago Gaškov. Kooli infopäeval Jõhvi raekojas valgustas tulevikuplaane gümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Sinu õpilasest võib saada koerakosmeetik!

Kuidas suhtuda noortele elukutset soovitavatesse testidesse? Tartu üheksanda klassi õpilased Pauliine, Maria ja Rain teevad läbi Rajaleidja, CV-Online’i, CV keskuse, kõrgema sõjakooli ja Austria kutsenõustamistesti. Tulemusi kommenteerib Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Kristel Lään.

See aasta tuleb õpilasteaduse kuu aprill teisiti

Kevad tuleb meie teadushimulisele rahvale teisiti ‒ neljateistkümnendat korda toimuvale õpilaste teadustööde riiklikule konkursile pannakse punkt senisest vägevamalt. 24. ja 25. aprillil toimub Tallinnas energia avastuskeskuses õpilaste teadusfestival.

Esmaabi anda suudab juba lasteaialaps

Esmaabikoolitaja Margit Pärn on juba kümme aastat õpetanud lasteaialapsi esmaabi osutama, kaasa arvatud elustama ja suurt verejooksu peatama. Väikesi lapsi õpetada on isegi lihtsam kui täiskasvanuid, leiab kogenud koolitaja. Täiskasvanutel on tavaliselt hirm, et nad teevad midagi valesti ja et kõik vaatavad. Lapsed lihtsalt lähevad ja teevad asja ära.

Prantsusmaa koolist õpetaja silmade ja ema südamega

Rocca al Mare kooli klassiõpetaja Sille Kägu Gendraud jagab muljeid Prantsusmaalt 7000 elanikuga Saujoni linnakese koolist, kus tema laps õppis peaaegu neli aastat. See andis võimaluse näha ühe Prantsusmaa väikelinna kooli tegemisi õpetaja silmadega ja ema südamega. Prantsuse algkooli lapsed on õpioskustes Eesti omadest poolteist kuni kaks aastat ees. Nad kirjutavad, loevad ja arvutavad viieaastaselt.

Täna on rahvusvaheline lastekirjanduse päev!

2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, peetakse kogu maailmas lastekirjanduse päeva. Tallinna keskraamatukogus antakse täna Aino Pervikule üle «Järje hoidja» preemia. Õpetajate Leht uuris Pervikult, mis olukorras on praegune eesti lastekirjandus ning milliseid raamatuid tema loeb. Lisaks soovitab Mari Klein nelja värsket lasteraamatut.

Kõik lapsed on andekad

19. märtsil kogunes 150 õpetajat Rocca al Mare kooli, et rääkida PÜÜK 9-l avameelselt andekusest. Kõik lapsed on andekad, aga igas lapses on peidus ka vähemalt üks eriline anne. Andekate laste võimete tase, iseloomujooned, probleemid on väga erinevad ning neile tuleb individuaalselt läheneda. PÜÜK 9 «Andekas laps» andiski teavet, kuidas laste anded õigel ajal ära tunda, neid suunata ja õpetada, kuidas õppeainete lõimingu kaudu luua tingimused andekuse arenguks.

Hedda Peet reisidest, raamatutest ja tuletornidest

Hedda Peet on Pärnus elav ja tegutsev sisearhitekt, kes lisaks erialasele tööle kirjutab ja kujundab raamatuid, kalendreid, lauamänge, brošüüre, postkaarte. Peale kõige muu on ta ka kirglik reisi- ja tuletornihuviline.

Mälestused Kadaka tee kodust

Elupildi rubriigis meenutab oma lapsepõlve Eesti Panga nõukogu liige, endine majandusminister ja tuntud poliitik Liina Tõnisson. Vanaisa suures aiaga ümbritsetud majas elas koos mitu peret, kuid ometi oli seal lastel palju ruumi ja vabadust.