/nginx/o/2015/03/31/3922749t1h27f9.jpg)
Avalikke teenuseid osutavad ettevõtted ei tohiks olla venemeelsed, kirjutab kodanik ja kaitseliitlane Andero Mardo Postimehe arvamusportaalis.
Andero Mardo: Vene lipp prügiautol
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hommikul, kui mulle Ekoviri roheline prügiauto vastu sõitis, akendel Venemaa lipud lehvimas, tekkis mul tusk. See kasvas veelgi, kui helistasin ettevõtte infotelefonile, et küsida nende kommentaari. «Kas on ikka õige, kui Eesti Vabariigis sõidavad ringi prügiautod, mida ehivad Venemaa lipud?» küsisin. Selle peale andis vene aktsendiga tublit eesti keelt kõnelev noormees mõista: «Meil on vabaturumajandus ja võite kellegi teise teenusepakkujaks valida.» Selle peale ei osanud ma kosta muud, kui et «Selge, saan teie seisukohast aru» ja lõpetasin kõne.
Kui aga natuke tagamaad uurida, kuidas valitakse teenusepakkujaid, siis ega inimestel eriti palju sõnaõigust siiski ei ole. Näiteks Jõhvis võitis kõnealune Ekovir OÜ 2013. aastal riigihanke, mille alusel sõlmiti viieks aastaks hankeleping segaolme-, paberi-, biolagunevate ja suurjäätmete kogumise ning äraveo kohta. See tähendab, et isegi kui ma ei sooviks venemeelset ettevõtet Jõhvis toetada, poleks mul sellest loobuda võimalik. Olen täiesti veendunud, et selliseid Eesti patrioote jätkub Ida-Virumaale küll.
Ma näen, et selliselt avalikul turul toimetaval ettevõttel peaks olema ettevõttesisesed reeglid, mis reguleerivad hoiakuid ja käitumist. Seda töötaja tööajal – erasõitudeks kasutatav auto võib minu meelest üleni valge-sinine-punane olla. Seda ei saa inimesele keelata. Kuid Eesti riigi maksumaksjana ei soovi ma toetada agressiivse naaberriigi lippude all toimetavat ettevõtet.
Leian, et riigiasutused või linnavalitsused peaksid sellistele firmadele eraviisilisel vestlusel mõistma andma, et tulevikus on neil vaja siiski kasutada firmasid, mis ainult ei paku kõige odavamat lahendust, vaid kelle tegevus oleks ka kodanikele aktsepteeritav.
Patriootlikkust enda päritoluriigi vastu mõistan selgemalt kui paljud teised, kuid ei saa pealt vaadata, kuidas avalikke teenuseid osutavad masinad võõrriigi lipu ehteis meie pealinnas ringi vuravad. Kas varsti on oodata ka teiste avalikke teenuseid pakkuvate ettevõtete uste peale naaberriikide lippe? Teatavasti on perearstid ja notarid ka avalikkusele teenuseid osutavad ettevõtjad.