Juhtkiri: harva, kuid siiski liiga tihti

Lendamine on vähemasti Euroopas tundunud pikka aega üliturvaline tegevus. Uudiseid reisijate hukkumisega päädinud lennuõnnetustest aeg-ajalt tuleb, kuid need juhtuvad enamasti «seal, kus meid ei ole» või kus reisime harvem – Aasias, Aafrikas, lähematest paikadest Venemaal. Euroopa Liidus on tasemel lennuohutusnõuded, töötav järelevalve, ning lennukiga mandril ümberpaiknemine ei sisalda enam ammu erilist närvikõdi.

Paraku peab tunnistama, et kui enamasti asjad eelkirjeldatud viisil toimivadki, siis eilne päev tumestas Euroopa lennuohutuspilti päris karmilt. Teisipäeva hommikul Barcelonast Düsseldorfi suundunud odavlennufirma Germanwings reisilennuk Airbus A320 ei jõudnud sihtkohta, vaid kukkus Prantsusmaa Alpides alla. Eeldatavasti on kõik 144 reisijat ja kuus meeskonnaliiget õnnetuses hukkunud. Enamik reisijaist olid ilmselt pärit Saksamaalt ja Hispaaniast, ent mujaltki riikidest oli inimestel ebaõnne sellele reisile sattuda.

Kui haruldased on Euroopas suured paljude inimohvritega lennuõnnetused, kõneleb meile näiteks see, et Prantsusmaa kohal juhtus midagi sarnast viimati 2000. aastal, kui üle ookeani lendama pidanud Air France’i lennuk kukkus pärast Pariisist õhkutõusmist alla. Meenub ka Air France’i lennuki hukk Atlandi ookeani kohal 2009. aastal, ohvreid oli 228.

Eile õnnetusse sattunud Germanwings on Lufthansa tütarettevõte, viimast peetakse üheks ohutumaks lennufirmaks üldse. Mis oli eilse õnnetuse põhjuseks, võib esialgu vaid oletada. Allakukkunud lennuk ise oli kasutuses olnud 24 aastat, kuid samas on tegemist maailmas ühe enimkasutatud ja turvaliseks peetud lennukitüübiga, mida lendab ringi tuhandeid. Lennukit oli äsja kontrollitud ja piloot kogenud, ilm ilus.

Statistika näib olevat lennureisija poolt. Õnnetusinfole spetsialiseerunud planecrashinfo.com andmeil oli aastail 1993–2012 maailma 78 peamise lennufirma reisijail võimalus ühe reisi kohta õnnetuses hukkuda üks 4,7 miljonist, võttes vaatluse alla aga 39 turvalisema ettevõtte statistika, siis koguni üks 19,8 miljonist.

BBC andmeil oli 2014. aasta ajaloos statistika järgi üldse kõige ohutum lendamisaasta (kui mitte arvestada Ukrainas alla tulistatud Malaisia reisilennukit, mida ei loeta õnnetuseks). See kõik ei lohuta kaugeltki eile Prantsusmaal juhtunud õnnetuses hukkunute omakseid.

Eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa võimudel tuleb Germanwingsi õnnetuse põhjus välja selgitada. Seejärel on näha, milliseid järeldusi juhtunust on võimalik teha, ning kas lennuohutust annaks parandada selliselt, et õnneks siiski üpris harvad õnnetused reisilennukitega muutuksid Euroopas, aga loomulikult ka mujal maailmas veelgi harvemaks. Või miks mitte ka olematuks. Iga selline õnnetus on üleliigne ning iga inimelu kaotuse ennetamiseks tasub tööd teha.