Juhtkiri: vaidlusi põhjustab üks hange kolmekümnest

Lisaks konkreetsete riigihangete vaidlustamisele, millest on juttu tänases lehes, on riigihangete kord põhjustanud ka ridamisi üldisemaid vaidlusi. Seda kui paljusid erinevaid tegevusalasid riigihangete kord mõjutab, iseloomustab kasvõi tõik, et riigikogu on muutnud 2007. aastal vastu võetud riigihangete seadust erinevatel põhjustel praeguseks juba viieteistkümnel korral. Aastate vältel on paljud põhimõttelised vaidlused peetud ning seaduse nurgelisust lihvitud.

Öelda, et riigihangetega on asjad suurepärases korras ja kõik toimib nagu kellavärk, oleks kahtlemata lapsik liialdus. Probleemipuntraid jagub ning laiemat huvi pakkuvatest vaidlustest loeme alatihti. Olgu siis näiteks praamiärimeeste vägikaikavedu majandusministeeriumiga, prügiveofirmade vaidlused Tallinna linnaga või suurte tee-ehitushangete vaidlustamine varasematel aastatel. Samasugune liialdus oleks aga nende näidete varal väita, et meil on riigihangetega kord käest ära ja asjad üldse ei toimi.

Aastate vältel on vaidlustamiste suhtarv jäänud enam-vähem samaks – vaidluskomisjonile esitatakse avaldus ühe riigihanke kohta kolmekümnest (vaielda saab hankedokumentide ja hankija otsuste üle). Järelikult on 96 protsenti riigihangetest toimunud nii, et osalised pole hanke korralduses vigu näinud või pole pidanud neid sedavõrd oluliseks, et kulukat ja keerulist vaidlust alustada.

Kõige piinlikumad on sellised situatsioonid, kus kindlaks tähtajaks valmima pidavate tööde hangete üle vaidlemine seab ohtu ühe või teise projekti õnnestumise. Vaidlustamisõigus selleks ongi, et oleks tagatud üks riigihanke seaduse eesmärkidest: isikute võrdne kohtlemine. Kui hanget korraldav riigiasutus ei arvesta oma plaane seades võimalusega, et osalistel on õigus hanketingimuste üle vaielda ja see võib ajakava venitada, on nad oma tegevusi lihtsalt halvasti planeerinud. Nutune jutt sellest, kuidas kurjad vaidlejad seavad ohtu asutuse tähtsad eesmärgid, võib nõrganärvilistele küll hinge minna, ent on siiski pigem märk konkreetse asutuse juhtide saamatusest.

Eelmise ja ka mitme varasema aasta vaidlustest hakkab selgelt silma, et palju vaieldakse Tallinna keskkonnaameti ja kommunaalameti hangete üle. Äriühingute poolelt on suurimad vaidlejad AS Eesti Keskkonnateenused ja AS Ragn Sells. Kuna nende hangetega jagatakse firmade vahel turg paljudeks tulevasteks aastateks, on igati mõistetav, et ettevõtted kasutavad turuosa saavutamiseks iga võimalust, sealhulgas hangete vaidlustamist. Poliitilise taseme küsimus on, kas Tallinna-suuruses linnas on vaja prügiveoturgu üldse hangetega jagada või oleks mõistlikum lasta ettevõtetel ka selles valdkonnas sõlmida klientidega otse lepinguid.