Sel reedel ilmuvas Sirbis:
Reedel Sirbis: kevade kurb alatoon, milline on tark linn, demokraatia kaitseks
19. märts 2015, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MEELIS FRIEDENTHAL: Kevadel on kurb alatoon
Päike paistab, rohi kasvab. Nii me loodame. Öö ja päev saavad ühepikkuseks ja oodata on hiilgusrikast suve. Teed hakkavad ühel hetkel tolmama, igasugust saasta tuleb välja, aga see käib asjaga kaasas, me koristame selle ära. Me ei kõrvalda talve, talv tõmbub ise eemale, et näidata, mis me oleme selle aja jooksul korda saatnud. Iga aasta kordub seesama, ikka ringi ja ringi.
AIJA SAKOVA-MERIVEE, FIDEELIA-SIGNE ROOTS: Reformid, väärtused ja hirmud ülikoolis
Eelmise aasta suvel arutati meedias Tartu ülikooli struktuurireformi valupunkte ja kitsaskohti, reformi sisulist põhjendatust ja teostamist. 2015. aasta jaanuaris vahendas ERR uudist, et ka Tallinna ülikooli senisest 23 instituudist jääb sügiseks vaid kuus.
Jaanuaris kinnitatud Tallinna ülikooli (TLÜ) arengukava (aastateks 2015–2020) järgi moodustatakse uuenenud TLÜs viis «fookusvaldkonda»: haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja avatud valitsemine. TLÜ visioon on olla Eestis targa eluviisi eestvedaja ja kujundaja. Viiele «fookusvaldkonnale» lisandub veel üks üksus, mis peab toetama kõiki valdkondi digitaaltehnoloogia ja analüütika rakendamisel.
KRISTEL VILBASTE: Allikates on algus
Pärast emakeele päeva tasub uurida, milliseid sõnu eesti keeles allika kohta kasutatakse. On üks lihtne reegel, mis kumab läbi enamiku pärimuslugude, mis on talletatud kirjandusmuuseumi kogudesse. Lätted on meil lõunas ja allikad põhjas.
Tegelikult on asi siiski veidi keerulisem. Lätete ala on lõuna pool Suure Emajõe joont ja ida pool Väikese Emajõe joont – need on siis vanad tartu, võro ja seto keele alad. Neis paikades kõnetati allikat lugupidavalt lätteks.
Mineviku ja tuleviku vahel – Tallinna ülikooli teadlaste SIOBHAN KATTAGO ja MAREK TAMME vestlus mälu-uuringute aktuaalsetel teemadel.
RALF-MARTIN SOE, RAINER KATTEL: Kas väikelinn on rumal linn?
Eestis küpseb ambitsioonikas targa linna projekt «FINEST Twins». Mis on tark linn ja kuidas see elu paremaks muudab?
Kontseptsioonina on tark linn alles välja kujunemas. Ilma defineerimata mõistab iga lugeja seda omamoodi. Niisamuti nagu innovatsioon tähendab ühele einsteinlikku idufirmat kusagil garaažis, kus mõeldakse välja uut, maailma tagurpidi keeravat algoritmi, nii on teisele innovatsioon iga-aastane tööprotseduuride uuendamine vallavalitsuses, nt järkjärguline üleminek e-arvetele. Kusjuures, mõlemal on õigus – innovatsioon lihtsalt ongi väga lai mõiste.
JAAN-EIK TULVE: Demokraatia kaitseks
Kevad on käes ja valimised selleks korraks läbi, rahva meel on saanud piisavalt lahutatud. Samaaegselt valimisralliga ringles suhtlusvõrgustikes pilt sini-mustast kleidist, mida osa pidas hoopis valgeks ja kuldseks. Kummaline seos poliitika ja ehk üldse maailma tajumisega. Sama partei võib paista ühtedele karm, teistele leebe, ühtedele halb, teistele hea jne, jne. Tormavas maailmas aga pahatihti kaugemale kui esmane vastandamine ei mindagi. Kui ei ole valge, oled järelikult must (kleidi puhul oli küll tegu sinisega).
HENRIK EHTE: (Uue) muusika(tööstuse) teejuht ehk Uue muusika triangel
Professor on meenutanud auditooriumi ees härdalt, kuidas Frank Zappa kontserdil oli lapseootel kaasaga kogetud tütre esimest põtkimist ema kõhus. Neuroteadlased kinnitavad, et juba 20nädalane loode kuuleb keskkonna helisid. Kuidas võib aga muusikatööstuse – selle tehisliku, kasuahne ja armutu masinavärgi – analüüsi alustada nii kaunist kujundist, nagu seda on elusolendi esimene muusikaline kogemus? Miks?
Betoonil on rohkem kui 50 halli varjundit. Aasta betoonehitise konkursi võitis Tondiraba jäähall.
Arvustamisel
ERSO Neeme Järviga ja Ralf Taal «Eliitkontsertide» sarjas
Mängufilm «Vehkleja»
Rakvere teatri «Buratino» ja Nukuteatri «Ajarefrään»
Mihkel Muti «Õhtumaa Eesti» ja Marek Tamme «Hiiglaste õlgadel»
Sophie Jungi isikunäitus «Uus ootamine» ja näitus «Meel, Vahtra, Farkas_idealistlik funktsioon»