Maardu ainsasse eesti lasteaeda on palju soovijaid

Foto: SCANPIX

Ligi pooled Maardu ainsa eestikeelse lasteaia lastest on muu- või kakskeelsetest peredest. Kuidas nad hakkama saavad ja mis on lastevanemate suurimad hirmud, kirjutab Tiina Vapper Õpetajate Lehes.

Maardu Sipsiku lasteaed on linna kolmest lasteaiast ainsana eesti õppekeelega. Kuues aia- ja kolmes sõimerühmas käib kokku 195 last, kellest 40 protsenti on muu- või kakskeelsete perede lapsed. Väikse Maardu linna etniline koosseis on üllatavalt kirev: 16 protsenti elanikest moodustavad eestlased, 59 protsenti venelased ning ülejäänud osa muude rahvuste esindajad. 1. jaanuari seisuga elas Maardus 52 rahvust.

«Peamine põhjus, miks paljud muukeelsed vanemad lapse eestikeelsesse lasteaeda panevad, on soov, et laps õpiks ära eesti keele ja tal oleks tulevikus lihtsam hakkama saada,» kinnitab Maardu Sipsiku lasteaia direktor Kristiine Juuse. «Selgitame vanematele kohe alguses, et kogu tegevus lasteaias toimub eesti keeles, et nad teaksid sellega arvestada. Enamik lapsi lähebki meie lasteaiast eesti kooli, vaid üksikud valivad vene kooli või keelekümblusklassi.»

Sõnavara täieneb iga päevaga

Heidi Nurmela rühmas on lapsi alates kahest ja poolest eluaastast kuni koolieelikuteni. «Liitrühmas on hea see, et väiksemad õpivad palju, muuhulgas keelt, suuremate toel ja eeskujul,» räägib Heidi. «Lihtsamad laused, nagu «Lähme käsi pesema» või «Hakkame sööma», on paljudel lastel selged juba sõimerühmast. Et sõnavara kiiremini täieneks, kasutan väga palju pilte. Kui lapsele mõni sõna arusaamatuks jääb, näeb ta pildilt, millest käib jutt. Aitab ka kehakeel. Kõige raskem on vene kodukeelega laste jaoks lugemine ja jutustamine, sest nende sõnavara on väike. Muus probleeme pole, nad teevad kõike kenasti kaasa. Näiteks hommikuringis on vene lapsed ühed agaramad jutustajad. Neid ei heiduta, et nad kõike veel öelda ei oska või et käändelõpud on valed, kusjuures ka teised lapsed suhtuvad nende eksimustesse väga sõbralikult.»

«Õpetaja peabki kogu aeg jälgima, kas laps on kõigest aru saanud, ning mõnikord vene keeles asju üle kordama ja seletama,» lisab õpetaja Terje Sullakatko. Tema rühma lastest, kes sel kevadel lasteaia lõpetavad, on peaaegu pooled mitte-eestlased. Mõni oskab õpetaja sõnul eesti keelt paremini, teine natuke kehvemini, aga toime tulevad kõik. «Tore on vaadata, kuidas vanemad tulevad õhtul lapsele lasteaeda järele ja laps räägib nendega vene keeles, aga õpetaja poole pöördub alati eesti keeles. Kui juhtub, et vanemad ja õpetaja üksteisest aru ei saa, on laps tõlgiks.»

Ka oma mõni aasta tagasi Tallinna pedagoogilises seminaris kaitstud lõputöös uuris Terje, kuidas eesti keelt teise keelena kõnelevad lapsed koolis eesti keeles õppimisega hakkama saavad. Selgus, et hästi saavad: loevad eestikeelseid raamatuid, vaatavad eestikeelseid filme ja ka nende sõbrad on peamiselt eestlased. Terje Sullakatko ütleb, et tal oli väga huvitav seda tööd teha, sest ta tunneb kõiki neid lapsi juba lasteaiast.

Regilaulud aitavad keelt õppida

Muusikaõpetaja Margit Hein tunnistab, et tema jaoks oli töö Sipsiku lasteaias alguses suur väljakutse. «Olen töötanud lasteaias, kus rühmas oli kaks-kolm vene keelt kõnelevat last, aga on hoopis teine asi, kui nad moodustavad peaaegu poole rühmast. Vahel on mul tulnud tunnis ka vene keelt kasutada, just kõige pisematega, kes tulevad otse kodust ja pole üldse eesti keelt kuulnud. Aga see on nii ainult alguses, kuni laps harjub.»

Väga hea on eesti keelt õpetada regilaulu abil – õpetaja laulab lastele regivärsi ette ja lapsed kordavad järele. Laulmine aitab kõige paremini aru saada keele rütmist. Just muusikatundides tuleb eriti hästi esile eesti ja vene laste erinev temperament – tarvitseb vaid muusika mängima panna, kui vene lapsed juba tantsivad. Lasteaia peod muudab see palju elavamaks ja rõõmsamaks.

Lastele, kellel on vaja aidata häälikud paika seada ning neid lugema ja kirjutama õpetada, on toeks logopeed Anu Sibrits. «Ideaalis ei peaks vene lapsele tegema häälikuseadet eestlasest logopeed, aga kuna laps siin lasteaias käib, siis valikuvõimalust pole. Vene kodukeelega lapse puhul ehitan muidugi tunni teistmoodi üles, kindlasti harjutame ka grammatikat.»

Logopeed kiidab, et vene lapsed on distsiplineeritud ja õpihimulised, tänu sellele ei ole neid keeruline lugema ja kirjutama õpetada. Iseasi on, kui hästi nad loetust aru saavad ja end väljendada oskavad.

Ka mõlemad rühmaõpetajad on märganud, et vene lapsed suhtuvad õppimisse tõsisemalt kui nende eestlastest eakaaslased, kes võtavad neile antud ülesandeid vabamalt ja kergemalt. Üks oluline põhjus on kindlasti see, et ka vene lapsevanemad ise on lapse edusammudest väga huvitatud.

Kodus peaks laps rääkima oma emakeeles

Kuigi lapsevanemate toetus on keele õppimisel tähtis, ei soovita logopeed Anu Sibrits neil kodus siiski lastega eesti keelt kõnelda. «Vanemad räägivad keelt aktsendiga ja see oleks lapse jaoks vene ja eesti keele kõrval veel kolmas keel. Sellest, kui laps on terve päeva lasteaias eestikeelses keskkonnas, peaks piisama.» Ka rühmaõpetajate seisukoht on, et vanemad rääkigu lapsega kodus tema emakeeles. Seda enam, et lapse vene keeles lugema ja kirjutama õpetamine jääb kodu hooleks. Lapsed, kellele vanemad kodus lugemist ja kirjutamist õpetanud pole, oskavadki kooli minnes ainult eesti tähti.

«Keeleõppe seisukohalt oleks ilmselt kõige tulemuslikum ükskeelne rühm, kus lapsed saavad pool päeva intensiivset eesti keele õpet ja teine pool päevast toimub tegevus emakeeles,» arvab Anu Sibrits. «Meie lasteaia variant, et laps tuuakse eestikeelsesse keskkonda, on küll kõige lapsesõbralikum, aga kuna vene laste osakaal rühmades on suur, see nii head efekti ei anna.»

Rühmaõpetajate sõnul eelistavad vene lapsed õues ja mängunurgas omavahel ikka vene keeles suhelda. Tänu sellele saavad ka eesti lapsed lasteaia lõpuks üsna palju venekeelseid sõnu ja väljendeid selgeks.

«Vähemalt ei ole nii, et suhtlen ainult ühest või teisest rahvusest lastega, vaid meie laste sõpruskond on lai,» leiab direktor Kristiine Juuse.

Lapsevanemate hirmud

Kuigi Maardu Sipsiku lasteaed valmistab lapsed ette eesti õppekeelega kooli minekuks, leidub igal aastal vanemaid, kes kooliminekuaja kätte jõudes hakkavad kahtlema, kas laps ikka saab eesti koolis hakkama. «Vanemate suurim hirm on, et nad ei oska last õppimisel aidata, kuna nad ise eesti keelt ei valda,» teab direktor.

«Sel juhul oleme soovitanud, et esimesed viis aastat võiks laps käia keelekümblusklassis ning seejärel kaaluda eesti kooli üleminekut. Neile peredele, kes siiski otsustavad vene kooli kasuks, soovitame panna laps viimaseks aastaks vene lasteaeda. Lapse jaoks on väga oluline, et ta ei läheks kooli üksinda, vaid sõpradega koos.»

«Loomulikult oleks hea, kui lasteaias oleks rohkem tugispetsialiste,» lisab Kristiine Juuse. «Olgem ausad, üheksa rühma peale on üks logopeed vähe. Meie lasteaia eripära arvestades võiks olla eraldi veel eesti keele õpetaja, kelle juures lapsed rühma tegevustele lisaks käiksid. Õnneks on väga vähe lapsi, kes keelt selgeks ei saa. Pigem on need muud probleemid, mis koolis edasijõudmist takistavad. On ju ka eesti lapsi, kes koolis hästi hakkama ei saa.»

Emakeelepäeva puhul loetakse luuletusi

Kõigil õpetajatel on tuua näiteid selle kohta, kuidas laps äkki n-ö lahti läheb. Heidi Nurmela meenutab, et tema rühmas käis poiss, kelle pärast kogu lasteaia meeskond muretses, kuidas ta küll oma eesti keelega koolis hakkama saab. Ainult vanemad olid rahulikud ja uskusid, et kõik saab korda. Ja saigi. Nüüd läheb tal koolis väga hästi.

Terje Sullakatkole valmistas viimati suure üllatuse laps, kes eelmisel aastal isegi ühelegi küsimusele ei vastanud, aga hiljuti, kui rühmas mõistatusi lahendati, selges eesti keeles ise õpetajale ühe mõistatuse esitas: «Lendab üle maa ja ilma, aga käega sa teda kinni ei püüa.»

Muusikaõpetaja Margit Hein aga on kogenud, kuidas mudilane, kes pole mitu aastat suudki lahti teinud, laulab ühel hetkel ette kõik lasteaias õpitud laulud, ja absoluutselt õigesti.

Oma eesti keele oskust saavad lapsed proovile panna ka teiste lasteaedadega suheldes. «Kõik meie kolm sõpruslasteaeda on vene lasteaiad: Rõõmu ja Rukkilille lasteaiad Maardus ja Liikuri lasteaed Tallinnas,» räägib direktor Kristiine Juuse. «Vabariigi aastapäeva puhul toimus meil koos Liikuri lasteaiaga laulu- ja tantsupidu, mida oleme korraldanud aastast aastasse. Kogu eeskava on alati eesti keeles, mis on vene lastele võimalus näidata, mida nad on õppinud. Sellistel hetkedel tajume eriti selgelt, et meie lapsed oskavad eesti keelt hästi.»

Sellel nädalal tähistati lasteaias emakeelepäeva. Nädala alguses käisid Kallavere keskkooli õpilased mudilastele jutte ja luuletusi ette lugemas ning nendega mängimas, mis on lasteaia ja kooli pikaajaline ühine traditsioon. Ammune tava on ka luuletuste konkurss, mis toimub tänavu 16. märtsil. Õpetajad kinnitavad, et lastel on luuletused juba peas. Kuna märts on teatrikuu, lavastab iga rühm ka väikese näidendi.

Kuidas lapsed eestikeelses koolis hakkama saavad?

Silvi Mets

Kallavere keskkooli direktor

Enamik lastest, umbes 90 protsenti, saab hakkama. Esimesest klassist on ära läinud kaks õpilast, aga probleem ei olnud mitte nende keeleoskuses, vaid käitumises.

Meil käib sel aastal eelkoolis 36 õpilast. Siin on lapsi mitte ainult Maardu Sipsiku lasteaiast, vaid ka mõlemast venekeelsest lasteaiast, samuti teistest omavalitsustest. Oleme jaganud nad kahte rühma: ühes on eesti, teises vene kodukeelega lapsed. Aastaid on meil olnud eelkoolis nii palju õpilasi, aga kurb on see, et nad käivad selle aasta siin koolis ära, aga esimesse klassi lähevad hoopis mõnda Tallinna kooli, sest vanemad töötavad Tallinnas ja neil pole last õhtupoolikul kuskile jätta. Pikapäevarühm töötab koolis kuni kella neljani. Vanemad on avaldanud soovi, et see oleks avatud kella seitsmeni. Aga me ei saa teha kooli lastehoiurühma, siis peaksime ka mängu- ja magamistoad sisustama, selline asi jääb raha taha.

Kallavere keskkooli õpilastest pole peaaegu pooled eestlased. Esimesi klasse on kaks, ühes 14, teises 13 õpilast. Praegu õpivad eestlased ja mitte-eestlased koos. Järgmisel aastal tahame panna eesti ja vene kodukeelega lapsed eraldi klassidesse ning suurendada vene kodukeelega lastel eesti keele tundide arvu ja katsetada teistmoodi metoodikat.

Arvan, et mida varem keele õppimisega alustada, seda parem. Meie koolis on lastele loodud selleks head tingimused: on täiendavad eesti keele tunnid, täiskohaga logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja, pikapäevarühm, õpiabi nõrgematele õpilastele.

Üheksanda klassi lõpuks on õpilased omandanud kolm keelt: eesti keel, inglise keel, mida hakatakse õppima 3. klassist, ja vene keel, mis algab 6. klassis ja mida vene kodukeelega lastele õpetatakse süvendatult. Gümnaasiumi lõpuks lisandub neljandana saksa keel.

Igal aastal korraldame koolis vabariigi aastapäeva eel parimate õppurite vastuvõtu. Umbes poolte tublimate õpilaste kodukeel on vene keel. Medali ja kiitusega lõpetajad on enamasti olnud vene lapsed.