Urmas E. Liiv: isamaa lambukesed

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas E. Liiv
Urmas E. Liiv Foto: Pm

IRL tahab teha otsuseid, mis on Sinule olulised. Seepärast korraldame üleriigilise küsitluse, et kuulata kõikide, ka Sinu häält! Ole hea ja vasta allolevatele küsimustele.


IRL kuulab Sinu häält!
Just selline saadetis saabus mu postkasti. Oo, väga mõnus! Ometi kuulab mind ka keegi. Alustasin küsimustiku läbitöötamist ja sattusin otsemaid suurimasse hämmingusse
Kui välja jätta üksik erand (küsimus eelarve tasakaalu sissekirjutamisest põhiseadusesse), on 15 küsimust konstrueeritud selliselt, et vastused on ilmselged.

Näidake mulle inimest, kes ei toeta pensionitõusu, monopolide hinnapiiranguid, ravimihüvitist, tasuta kõrgharidust jne. Aga miks mitte siis küsida juba ka järgmisi küsimusi: kas soovite, et päike homme tõuseks? Kas tahate, et teie lapsed elaksid õnnelikult? Kas peate vajalikuks võitlust kuritegevusega? Jne jne.

Ühtegi vastuolulisemat küsimust riigi tulevikust IRL ei esita. Nagu näiteks. Kas toetate tuumajaama rajamist Eestisse? Kas oleksite ühiskonna sidususe nimel nõus rohkem makse maksma? Kas peaksime majandusliku kasu nimel loobuma Eesti-Vene piirilepingu preambulist, milles on viide Tartu rahule? Kas toetate võõrtööjõu sissetoomist lihttöökohtade täitmiseks?

Kas toetate Eesti sõdurite osalemist Afganistani missioonil? Kas Eestis peaks olema kohustuslik ajateenistus? Kas olete nõus eutanaasia seadustamisega Eestis? Kas toetate alkoholireklaami keelustamist Eestis?

Selliseid küsimusi IRLi saadetises pole.
Helistasin IRLi peasekretärile Ken-Marti Vaherile ja teatasin, et minu arvates on tegu masendavalt populistliku ankeediga. Tema vastus oli lihtne: kriitika on teretulnud, kuid küsitlus iseenesest hiilgav. Ära on toodud kõik IRLi algatatud positiivsed poliitilised algatused.

Mina siis vastu, et mis mõte on küsitlusel, mille tulemused on koostajatel laias laastus juba enne rahva vastuseid teada. Hulk raha on ju ära kulutatud, sest lisaks trükikuludele pakutakse ankeedi täitmise eest IRLi mõnusalt muhedaid mütse, sooje sõrmikuid, vahvaid käepaelu ja muud träni. Erakonna sümboolika kandmine pole häbiasi, kõlas vastus.

No mis seal ikka, igatahes oli härra peasekretär telefonis meeldivalt mahe ja osavõtlik. Ta soovitas mul vastata ankeedi esimesele küsimusele, kus vastusevariante ei ole: «Milline on Sinu jaoks kõige olulisem teema või probleem tänases Eestis?» Vastuse jaoks on reserveeritud kaks lühikest reakest. No ma siis vastan.

Põhiprobleem on meie väikese riigi vaimse õhkkonna muutumine ebameeldivas suunas. Valijatega suhtlemisel võetakse üha rohkem kasutusele reklaamitööstuse välja töötatud masside mõjutamise tegusaid võtteid. Ühiskonna tipud ei suuda /ei taha / ei julge rahva ees oma mõtteid vabas vormis sõbralikul moel esitada.

Selle asemel sulgutakse siseringi, kus toimub sisuline arutelu ja tegelikud tulevikuvalikud. 20 aasta jooksul on ühiskonda tekkinud etableerunud grupp, mis sarnaneb üha rohkem nõukaaegse nomenklatuuriga.

Äravalitute avalikud ülesastumised ja kampaaniad paistavad silma ülespuhutud sõnavaliku ja võltspaatosega. Eesmärgiks on eneseupitamine valikulise info või vaenlasekuju loomise kaudu.

On õudne, et valimiste tulekul nähakse minus üha lollimat lammast, kes suudab vaid jaatada või eitada mulle ettesöödetud ja iseenesestmõistetavaid elutõdesid. Iga külapoe ees on mitu korda rohkem ausat arutlemist Eesti mineviku, oleviku ja tuleviku üle kui säravaks lihvitud osavas kampaaniatootes.

Efektse, kuid sisutühja küsitlusega teeb IRL kummarduse ühele teisele erakonnale, mis on siiani silma paistnud ootamatult mõjusate, kuid kahjuks masendavalt manipuleerivate valimiskampaaniatega. Parteide tagatubades askeldavate reklaamigeeniuste nakkav pihkuitsitamine on levimas kõikjale. Eesti-suuruses riigis on see väga kurb ja lame areng.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles