Ülehomme see siis algab. Euroopa Keskpank alustab euroala avaliku sektori võlakirjade ostuprogrammiga ja igakuiselt peaks omanikku vahetama 60 miljardi euro eest väärtpabereid. Tegemist on keskpanga juhi Mario Draghi jaoks tõsise proovikiviga: kas meede toob kaasa soovitud tulemuse, aitab ära hoida deflatsiooni ning toetab Euroopa majanduskasvu taastumist. Seda on tõsiselt vaja, sest kuigi kriisi lõppemisest peaks olema juba aastaid, on Euroopa majanduskasv olnud nigel. Kurdetakse, et erasektor ei taha investeerida, et maailmamajandusse investeeritakse küll, kuid see raha läheb teistesse piirkondadesse.

Muidugi on selge, et üksnes keskpanga käsutuses olev rahapoliitiline ja makroarsenal ei suuda Euroopat parun Münchhauseni kombel juukseidpidi soost välja vedada, tarvis on ka reaalmajanduses hoogu anda. Oluline on Euroopa konkurentsivõime tõstmine, kuid samal ajal ei taheta käest anda sotsiaalvaldkonnas saavutatut. Just lõppeval nädalal arutasid Euroopa ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid Brüsselis seda, kuidas taastada vahepealsel kriisiajal soiku vajunud sotsiaaldialoogi. Selles on kõik veendunud, et Euroopa peab majanduse käima saama, ainult kuidas?

Draghi meetmetes selleks imerohtu näha ei tuleks, kuid siiski, selline praktikas enneolematu «suurtest kahuritest » laskmise ootus on Euroopa turgudel tekitanud optimismi. Seda on edasiminekuks väga vaja.

Euroopa Keskpank sekundeerib ka prognoosidega: sel aastal peaks euroala majandus kasvama 1,5 protsenti, järgmisel 1,9 ja 2017. aastal jub a 2,1 protsenti. Ootused on kõvasti hoogu saanud. Tänavu peaks olema esimene aasta, mil kriisijärgselt kasvavad kõigi euroala riikide majandused.

Kuna Eesti Pank on üks osa Euroo pa Keskpangast, on võlakirjaost päevakorral ka Tallinnas. Esmaspäeva hommikul hakkavad ka meie keskpanga portfellihaldurid Euroopa institutsioonide võlakirju ostma – 100–120 miljoni euro eest kuus.

Omajagu on ka Eestis juba peetud debatti, miks küll meie valitsus ei taipa nüüd soodsat võimalust ära kasutada ja võlakirju välja lasta, millega annaks näiteks Tallinna-Tartu maantee korraga korda teha. Selle vastased samas leiavad, et raha lihtsalt laenamise pärast laenata ei tohiks, ning laen tuleb tagasi maksta. Omajagu ettevaatust on kostnud just nimelt Eesti Panga suunalt. Oluline nüanss on ka see, et keskpank ei saaks neid valitsuse võlakirju otse endale osta, vaid need tuleks kõigepealt turul maha müüa ning alles siis saaks keskpank nende vastu huvi tunda.

Samal ajal kui Eestis on sisuliselt kahe valitsuse vaheline interregnum, on Euroopa majanduses toimumas suured sündmused. Loodetavasti ei maga keegi toimuvat koalitsioonikõneluste õhinas maha.