Andres Reimer

FOTO: Postimees

Maksuameti peadirektor Marek Helm seadis paar päeva enne valimisi lahkumisavaldust esitades rahandusminister Maris Lauri keerulisse olukorda.

Kui Lauri rahuldab Helmi avalduse, siis võidakse talle ette heita, et maksuameti peadirektor ohverdati Reformierakonna poolt, et leevendada ettevõtjate maksukoormust tõstnud seadusemuudatustega teenitud kriitikat. Samuti langeb Laurile kahtlus maksuhalduri poliitilises mõjutamises. Reeturlikkuse maik jääb ka külge, sest viimaste aastate rahanduspoliitika on keskendunud just maksuameti töö tõhustamisele, mille põhiraskus lasus just Helmil.

Kui Lauri lükkab Helmi avalduse tagasi, siis võtab ta ebapopulaarsete seadusemuudatuste eest vastutuse täielikult enda ja Reformierakonna kanda. Niigi tugeva mainega Helm saab erakordse poliitilise mandaadi ja õigustuse üha jõulisemate võtete kasutamiseks maksumaksjate aususe väljaselgitamisel. Kuigi maksukruvide kinnikeeramist on toetanud kõik parlamendierakonnad, süveneb just Reformierakonna ettevõtjavaenulik maine.

Kui aga Lauri jätab Helmi lahkumisavalduse üle otsustamise järgmisele rahandusministrile, lükkab selle kalevi alla, näitab ta ennast otsustusvõimetu poliitikuna, kes toodi skandaaliga lahkunud Jürgen Ligi asemele ministri ametisse hädalahendusena.

Kõik variandid on Lauri suhtes ebaõiglased, sest tõenäoliselt pole temal isiklikult nii ebapopulaarsete maksumuudatuste kui ka Helmi tegevusega mingisugust pistmist, kui jätta kõrvale suhteliselt juhuslikult koalitsiooni poliitmängude tagajärjel kätte sattunud ministriportfell.

Tüli tekitanud ametiautode käibemaksustamine ja samal ajal kehtestatud 1000 euroste tehingute deklareerimise nõue sündis ikkagi Ligi ja Helmi õlg-õla kõrval tehtud koostöös.

Avatud ja siira suhtlemisega Helm on olnud ajakirjanike lemmikuid. Teda kiidavad samuti poliitikud ja ettevõtjad – vähemalt need, kes oma nime all avalikult esinevad. Ametiautode kontrollimise vastane kriitika võis ausalt teenitud eduga harjunud Helmile mõjuda tõepoolest šokeerivalt. Siiski mõjub imelikult, et mees esitas lahkumisavalduse vaid paar päeva enne valimisi ja lükkas ministri kahvlisse.

Lauri ei lükanud Postimehele antud intervjuus selge sõnaga ümber väidet, et mõni poliitik mõjutas Helmi parklareididega tagasi tõmbama. Helmilt jäi kõlama hämmeldus, et ta peaks nüüd oma ametnikke maksude sissenõudmise töös tagasi hoidma, et säilitada ettevõtjatega häid suhteid.

Võib-olla tõesti eelnes dramaatilisele lahkumisavaldusele poliitiline surve, katse ajada kahvlisse hoopis Helm, kelle eesmärgiks näib olevat tõhusus ja kindel rühkimine seatud eesmärkide poole.

Nö maksupetturitest rikkurite autodega pitsitamisel olid kõik näilised eeldused, et teenida töötajate laiade masside poolehoidu, kuid tuli hoopis lauskriitika. Talupojamõistusega arutledes sarnaneb avalikkust ärritanud ametiautode kontrollimine parklates oma efektiivsuselt tegevusele, kui sotsiaalametnikud uurivad täie tõsidusega, kas amputeeritule on jalg aastaga ise tagasi kasvanud.

Poliitikud peavad kohe pärast valimisi tekkinud umbsõlme lahti arutama ja Helmi lahkumisavaldusega tegelemine on vaid väike osa sellest tööst.