Eile maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi esitatud lahkumisavaldus tuli rahandusminister Maris Laurile üllatusena. Päeva peale sai selgeks, et ta ei ole sugugi ainus, kellele tuli Helmi soov peadirektori ametist loobuda ootamatult. Maksu- ja tolliameti tegevusele ei ole midagi ette heita. Pigem võib otsuse taga näha muudatusi käibemaksuseaduses ning sellest kaudselt tulenenud muudatusi ameti tegevuses. 

Kui varem ei olnud ettevõttele ostetud auto puhul oluline, kui palju sellega erasõite tehti, siis läinud aasta detsembris jõustunud seadusemuudatus tegi selge vahe sisse: kes soovib kasutada autot muuks, kui töö jaoks oluliste käikude tegemiseks, neile tagastatakse mitte kogu käibemaksusumma, vaid üksnes pool sellest. Kuid pole kasu seadusest, kui selle täitmist ei kontrollita. Seaduse täitmise kontrollimise kohustus langes muidugi maksuametile.

Just selle kohustuse täitmine sai aluseks pahameelele, mis viis maksuameti juhi lahkumisavalduse esitamiseni. Maksuamet võttis vaatluse alla parklad, kus tööasju ajaval autojuhil tavaliselt asja ei ole, peamiselt vaba aja veetmise kohtade ja lõbustusasutuste läheduses. Neis parklates tehtud pisteline kontroll avastas 11 autot, mille puhul on põhjust arvata, et ametiautot, mida väidetakse kasutatavat vaid ametisõitudeks, kasutatakse tegelikult ka erasõitudeks.

Kui uskuda advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaati Karin Madissoni, tegutses maksuamet sellega juriidiliselt piiri peal. Kui ametil oleksid olnud nimekirjad ametiautodest, mille omanikke kahtlustatakse autode kasutamises erasõitudeks, oleks tegevus olnud seaduslik. Vastasel juhul, kui nimekirjad said kokku pandud alles parklate kontrollimise järel, võib maksuameti tegevust ebaseaduslikuks pidada. Maksuameti enda seletuse järgi on nende tegevus täiesti seaduslik ja mingist jälitustegevusest rääkida ei saa.

Kuid küsimus on laiem. Ühelt poolt oli saanud selgeks see, et olukord, kus tuhandetel ettevõtetel pole käivet, kuid on auto, lõhnab selle järele, et varem kehtinud seadust kasutati mitte just päris nii, nagu seadus oli kasutamiseks mõeldud. Teisalt aga on küsimus selles, kas seadusemuudatus praegusel kujul oli ikka mõistlik otsus. Maksumuudatusest ei tulnud maksulaekumisele sellist lisa, kui sooviti, tööd on maksuametile aga tublisti juurde tulnud. Parklates läbi viidud kontrolli ühe võimaliku seletusena on viidatud ka võimalusele, et sellega püüdis Helm seadusandjatele näidata uuenenud reeglite nõrku kohti.

Kuid milline tahes parklate kontrolli eesmärk ka ei olnud, olukord sellest ei muutu: rahandusministri laual on maksuameti juhi lahkumisavaldus, mis ootab vastust. Maris Lauri ootab otsusega järgmise nädalani.