FOTO: Õpetajate Leht

Sel reedel kirjutab Õpetajate Leht teiste teemade seas laste uudishimu kadumisest, e-koolist ja erarahast kõrghariduses.

Arno paneb Tartus koolijütsid paika

Tartu esimese klassi jütsid käivad esmalt läbi Arno valvsa pilgu alt ‒ haridusosakond määrab juba teist aastat igale lapsele kooli e-keskkonna Arno abil, lähtudes koolitee pikkusest ja koolihoonete mahutavusest. Tallinna lapsevanemail tuleb esitada taotlus lapsele elukohajärgse kooli määramiseks 1.‒15. märtsini kas e-kooli kaudu või haridusametis paberil. Haridusamet määrab elukohajärgse kooli, arvestades esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust ja õdede-vendade õppimist samas koolis.

Tulistamisvaba kooli võimalikkusest. Kas tuleme toime?

Psühholoog ja sotsioloog Marika Kirch kirjutab Õpetajate Lehes, et meie õpilaste enesetappude suur arv annab tunnistust, et äärmusliku käitumiseni viivaid põhjusi võib olla nii kodus, koolis kui ka ühiskonnas laiemalt.

Identiteedikasvatus

«Haridus peab andma ettekujutuse rahvuskultuuri terviklikkusest ja selle täisväärtuslikkusest ilma ühtegi teist rahvuskultuuri halvustamata. See ongi identiteedikasvatus,» kirjutab TLÜ emeriitprofessor Mati Hint.

Sõda – igavese rahu erivorm

Kaarel Tarand: Üldise väeteenistuse kohustuse pooldajad ja elluviijad peaksid olema valmis me liitlastele väga veenvalt ära seletama, miks on nii, et paberil on meil riigikaitse kui murdumatu müür, tegelikkuses on aga 2/3 sõjakõlbulikest meestest välja õpetamata.

Rong paremasse maailma

Jürgen Rooste: Õpetaja on üks kandev tala ühiskonnas, ta peaks saama väärilist palka, ühiskond peaks teda nii ka nägema. Aga lisaks sellele tuleb see igal õpetajal muidugi ise välja teenida. Et need inimesed, kes su juurest välja maailma lähevad, ongi inspireeritud, kriitilised, võitlusvõimelised ja – valmis, arukad, rabavad. Mitte hall möss, mis kõlbab ju häda pärast kaaaaaa.

E-kool kui õpetaja igapäevane kaaslane

eKooli tegevjuht Pille Parikas kirjutab 13-aastasest e-koolist ja arutleb selle üle, mida peaks tulevikus veelgi parema teenuse nimel ette võtma.

Urmas Sutrop: Eraraha kõrgharidusse tagasi

Teaduskülg kajastab teaduste akadeemias toimunud erakondade esindajate valimiseelset diskussiooni teaduse ja teadlaste ning ülikoolide rolli üle Eestis.

Lasteaiaõpetaja abide muutunud roll

Kunagistest söögi- ja koristajatädidest on saanud sõna otseses mõttes õpetaja abid, kes osalevad õpetaja kõrval ka õppekasvatustöös. Ehkki ülesandeid ja vastutust on palju juurde tulnud, on see amet endiselt vähe väärtustatud. Kaks õpetaja abi jutustavad oma loo.

Kuhu kaob uudishimu?

Lastekirjanik Ilmar Tomusk mõtiskleb selle üle, kuhu kaob laste uudishimu.

Liina Saaremäe: Eesti õpetaja töötab Ghana õpetajast rohkem

«Mind valdas kirjeldamatu tunne, kui nägin oma meetodite kasutamist. Pärast viimast tundi sõitsin jalgrattaga mäe otsa. Istusin kivile, vaatasin all orus olevat kooli ja nutsin õnnest. See oli üks mu elu ilusamaid hetki. Olin kolm kuud panustanud ja nägin, et see toimis,» kirjeldab Laagri kooli klassi- ja matemaatikaõpetaja Liina Saaremäe oma värvikaid muljeid vabatahtlikuna Ghanas töötamisest.

Ettevõtlusteater õpetab maksutarkust

Piret Põld ja Diana Tandru ettevõtlusteatrist teavad, et ettevõtlusteater suunab noori mõistma ettevõtjaks olemist ja ettevõtlusmaailma. Etendustel-seminaridel jagavad tuntud ettevõtjad oma edu saladusi. Aasta alguses valmis õppefilm «Maksutarkus».

Kutsehariduse lehekülgedelt saame teada, missugust ametit õppida Tallinna tööstushariduskeskuses, Tallinna polütehnikumis, Võrumaa kutsehariduskeskuses, Tallinna ehituskoolis, Tartu kunstikoolis, Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis, Narva kutseõppekeskuses, Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis ja Viljandi kutseõppekeskuses.