/nginx/o/2015/02/26/3814311t1h9aac.jpg)
Sel reedel kirjutab Sirp muude teemade seas populismist, laste- ja noortekirjandusest ning mängufilmist «1944».
Reedel Sirbis: populismist, laste- ja noortekirjandusest ning mängufilmist «1944»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel reedel Sirbis laureaadid – Ene Mihkelson, Raul Meel ja Kalju Komissarov, Leelo Tungal, Ants Hein, Peep Jänes, Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar
MARGUS OTT: Progressiivne poliitika
Progressiivne poliitika on edenev, ta teiseneb tegemise käigus. Seda, kuidas täpselt ta muutub, ei saa ette teada. Selles mõttes on progressiivne poliitika tulevikuline ja avatud. Aeg mängib siin keskset rolli, progressiivne poliitika on üdini ajaline. Ajalisuses võib välja tuua kaks konstitutiivset aspekti: mälu ja uuendus ehk lõiming ja eristumine (nende aspektide kooslust nimetame väeks). Aeg tähendab ühest küljest uuenemist, eristumist, aga teisest küljest on see võimalik üksnes mingisugusel mälu taustal ehk tänu sellele, et varasem on mingil moel praegusega lõimitud. Ajaline kulgemine eristub tulevikuks, aga lõimib seejuures minevikku.
OTT PUUMEISTER: Võrdsuse eeldus
Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu: rahvas peab olema valitsusinstitutsiooni esmane ja viimane eesmärk, mitte võimulpüsimise vahend. Rahvaga on aga see häda, et tegemist on äärmiselt mitmepalgelise kooslusega, mille kõne lähtub kõige erinevamatest allikatest, kuid peaks, mingil viisil, suubuma ühtsesse vaatepunkti – rahva tahtesse.
KAIDI ÕIS: Põhja-Tallinna ühisnimetaja
Kui Jan Kaus kümme aastat tagasi mööda Vana-Kalamaja tänavat jalutas, jäid tema teele täiesti kokkusobimatud, justkui juhuslikult tänavale puistatud hooned ja vastutulevad eriilmelised inimesed. Ja ta tajus, et mingis mõttes on Vana-Kalamaja linnapoolsest otsast saanud Tallinna üks seni veel tähelepandamatu keskpunkt. Ta küsis endalt, millises suunas minek sobiks uue loo alguseks. Tänaseks on Põhja-Tallinn pealinna kõige kiiremini ja olemuslikumalt muutuv linnaosa. Muutuste katalüsaatorist – Kalamajast – on kujunenud Põhja-Tallinna vaste. Tegelikult ei ole Kalamaja sama, mis Põhja-Tallinn. Iga Põhja-Tallinna üheksast asumist on omanäoline, mitmekesine ja selge identiteediga.
65. Berliini filmifestival
Teatri aastaauhindade nominendid 2014. aasta loomingu eest
Eduard Vilde 150
Michael Pärt muusikatoimetaja rollist filmis
KEELE ELU: Intervjuu Vepsa kultuuriseltsi esimehe Zinaida Strogalštšikova
Arvustamisel
Mängufilm «1944»
Lev S. Võgotski «Mõtlemine ja kõne»
Festival «Täiuslik vaikus»
«Sibelius 150» avakontsert
Kroonika- ja mälestusteraamat Vallo Järvist
Res Musica 6
«Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012»
Von Krahli teatri «Kuidas võideti lääs»
Ivo Rulli «Populismist. Eneseabiõpik valijatele, käsiraamat poliitikutele»
Mängufilm „Poesellid»
XXVIII «Transmediale» Berliini Maailma Kultuuride Majas
Tantsulavastus «Wild Places :: Mountain»