Seksuaalvähemuste esindaja: meie eesmärk ei ole kellegi vaigistamine

Reimo Mets. Foto: Liis Treimann

Seksuaalvähemuste kaitse ühingu juht Reimo Mets kinnitas Postimees.ee’le, et geikogukonna eesmärk ei ole kellegi vaigistamine.

Tänases usutluses tõi Varro Vooglaid välja kaks strateegilist vahendit, mida kasutatakse homoseksuaalse käitumise normaliseerimisel ühiskonnas. «Osa sellest strateegiast on ühiskondliku tundlikkuse vähendamine homoseksuaalse käitumisega seonduvate küsimuste suhtes. Korrutatakse ühtesid ja samu irratsionaalseid loosungeid, võimalikult tihti ja valjult, kuni inimesed muutuvad lõpuks ükskõikseks ning võtavad need nn avaliku arvamuse pähe kriitikavabalt omaks.»

Seksuaalvähemuste kaitse ühingu juhi Reimo Metsa arvates aga ei ole mittemingisugust taktikat keegi kunagi viljelenud. «Asi on väga lihtne - pärast Rooma aja lõppu on olnud geikogukond sisuliselt mahasurutud ja nende eksistentsi ei olnud avalikult lubatud, kuigi kõik teavad läbi ajaloo, et need isikud on olnud kõikidel ajastutel.»

«Täna seisame me oma loomuõiguse eest olla vaba, olla aus iseenda ja ühiskonna vastu. Ma ei näe ühtegi põhjust miks ma ei tohi öelda et ma olen gei. Ma olen inimene, keda armastab teine inimene. Kui palju on üldse seda armastust siin maailmas,» sõnas Mets.

«Mitte kellelgi pole õigust võtta ära mult õigust armastada kedagi ja teha seeläbi nii tema kui ka iseennast õnnelikuks. Geid räägivad asjadest täna nii nagu need on ehk et me oleme olemas. Milleks peaks mängima seda silmakirjalikkust, et meid pole. Ja kui meid on niivõrd vähe, siis ei ole ju probleemi ka tunnustamiseks riiklikul tasemel,» arvas Mets.

«Teiseks - ei mina ega keegi teine ei ole minule teadaaolevalt kunagi provatseerinud gei temaatikat, kuid kui mind ja minu kogukonda rünnatakse avalikus meedias Eesti Vabariigi riigiesindajte poolt kui mingit kampa haigeid inimesi, siis ma ei saa olla vait ja ütlen vastu, kuid teen seda tsiviliseeritult ja mitte oma seksuaalsust rõhutades,» rõhutas Mets.

«Samamoodi käituks iga teine inimene kui teda rünnatakse avalikus meedias. Ei ministril ega ühelgi teisel isikul ei ole õigustust võtta sõna sellisel toonil mis halvustab, solvab ja tekitab üleskutset teatud ringkondades põlastama ühte või teist gruppi isikuid,» ütles Mets.

«Kui haridusminister oleks midagi juutide kohta sarnast öelnud oleks vastukaja olnud veelgi suurem,» arvas Mets.

Metsa sõnul ei ole nende eesmärk kellegi vaigistamine ja see on Varro Vooglaiu enda väljamõeldis. «Kui minister on oma sõnades kindel, siis ta ei karda ju ka kohut kui demokraatliku riigivõimu ühte osa. Enamgi veel ei ole geide eesmärk kellegi vaigistamine – vastupidi - me soovime arutelu, kuid senikaua, kui tuleb selgitada suurtele sõnavõtjatele ja teadjatele, et homoseksuaalsus ei ole haigus, siis puudub meil sisuliselt diskussiooni partner.»

«Geidel ei ole midagi varjata, me räägime asjadest selliselt nagu nad on, ilma tõde moonutamata, olles iseendid ja ehedad. Me ei küsi erikohtlemist, me soovime aktsepteerimist,» rõhutas Mets.

Vooglaid kirjutas, et koos seksuaalvähemuste liikumistega on Eestis käimas moraalirevolutsioon moraalrelativismi poole. Reimo Metsa arvates aga on moraal ajaloo jooksul kordi ja kordi muutunud. «Näiteks loobiti kividega naisi, kes olid enne abiellumist saanud lapse, põletati tuleriidal nõidasid ja selgeltnägijaid, kus naistel ei olnud valimisõigust või õigust omada vara. Kas see ongi see moraalitus millest me räägime?»

«Mina leian, et igal inimesel on olla õigus see, kes ta on ja tema seksuaalsus ei oma mittemingisugust tähendust. Panna süüks aga geidele moraalituse ajastu algust on vale, sest kindlasti ei ole geid süüdi selles et naistel ei olnud valimisõigust või õigust omada vara,» ütles Mets.

«Moraal on ajas muutuv ja geid ei ole selles süüdi, et ühiskond aja jooksul muutub. Osalt on muidugi moraal ja moraalitus suuresti seotud kiriku n-n dogmadega, mis õige ja mis vale. Sisulist hoidis kirik sellega kinni masse ja suunas neid sinna kuhu ise õigeks pidas,» sõnas Mets.

«Minu soov on elada oma elu täisväärtuslikult iseenda jaoks ja seda ma kavatsen ka teha. Ma elan ükskord ja seda paraku tänasel ajaperioodil, seega on mul samasugused õigused olla aktsepteeritud kui on seda ükskõik kellel teisel, see ongi võrdne kohtlemine. Enamuse tahe võib
olla tõesti teistsugune, kuid enamuse tahe oli kunagi ka siis teistsugune kui küsiti kas naistel peaks olema hääleõigus. Täna on see meie jaoks iseenesest mõistetav, et naistel on hääletamise õigus,» ütles Mets.

«Võrdne kohtlemine on kõigi jaoks võrdne, mitte ühtede jaoks on ja teiste jaoks mitte. Geidest ei ole sajandite jooksul räägitud nii palju kui seda on räägitud viimasel kümnel aastal. Miks rõhutakse ja kiusatakse taga ühte sotsiaalset ühiskonna gruppi. Kui midagi hullu ei ole siis mida kardetakse? Andke geidele nende tunnustus olla aktsepteeritud selles riigis ja me riik on paljude jaoks palju õnnelikum koht elamiseks,» ütles Mets lõpetuseks.