Marek Helm

FOTO: Andrus Peegel

Kooseluseadus pole ainus teema, mis muidu tuimavõitu eestlasi väga keevaliseks ajab. Oleme ju kirglikud autoomanikud ning muutume väga emotsionaalseks, kui ilmneb midagigi, mis riivab meie inimõigust võimalikult vähese raha eest võimalikult kallist autot soetada.

Lõppeval nädalal vapustasid Maarjamaad 11 autot, mille omanikest firmajuhid pidid Marek Helmi juhitavale maksuametile aru andma, kas nende sõiduki asumine keset päeva linna ühes parklas oli sihtotstarbeline.

Nimelt kurtis üks ettevõtja sotsiaalmeedias, et maksuamet saatis tema tuttavale kirja, milles pärib aru, miks seisis tema ametiauto spordiklubi MyFitness parklas. Maksuamet kontrollis, kas spordiklubi juures parkinud sõidukid olid seal asja pärast või aeti ettevõttele kuuluva autoga hoopis eraasju. Maksuameti peadirektori Marek Helmi sõnul kontrolliti 11 autot.

Nii sotsiaalmeedias kui ka saunades süttisid silmapilk kirglikud arutelud, kas maksuameti käitumine ei ületa juba igasugust piiri ning kas nad ei tegele mitte jälitustegevusega. Kriitikute hinnangul on maksuameti tegevus ebameeldiv, ebamõistlik ja ebaproportsionaalne.

«Kui maksuametnik läheb parklasse, mille ümbruskonnas asuvad bürood, saatkonnad, omavalitsusasutused ning muu hulgas üks spordiklubi, ja nõuab parkijalt põhjendusi, meenutab see nõukogudeaegset totalitaarühiskonda,» hindas maksuameti tegevust üks kolleeg. «Kommunistide võimu ajal pidi ametiautoga ringi sõites olema valmis esitama igale liiklusmiilitsale ja ühiskondlikule inspektorile sõidulehe ning suutma veenvalt põhjendada, miks just sellel kellaajal just seda teed mööda sõidetakse,» selgitas ta ja lisas, et tegemist on võimupositsiooni kuritarvitamise ning ettevõtjate alandamisega, mille eesmärk on üksnes psühholoogiline survestamine.

Kuni viimase ajani said ettevõtted soetada autosid käibemaksuvabalt olenemata sellest, kas ja kui palju selle autoga erasõite tehakse. Käibemaksuvabalt võisid sõidukeid osta ka kodukontoris töötavad ühemehefirmad. Endine rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas poolteist aastat tagasi, et Eestis on tuhandeid ettevõtteid, kellel on auto, aga pole käivet.

Kui rahandusminister soovis olukorda muuta ja kehtestada seaduse, mille kohaselt neile, kes kasutavad sõidukeid ka erasõitudeks, tagastatakse vaid pool käibemaksust, lahvatas üleüldine pahameel. Nagu ikka, kostis nii põhjendatud kui ka põhjendamatut kriitikat. Lõpuks võeti seadus vastu teisel katsel ning hakkas kehtima esialgu planeeritust aasta hiljem ehk eelmise aasta detsembri algusest.

Nüüd aga tekib küsimus, kuidas teha kindlaks valemängijad ehk need, kes küll väidavad, et kasutavad ametiautot vaid ametisõitudeks, aga tegelikult teevad ka erasõite. Maksuamet on läinud pistelise kontrolli teed ning on üsna loomulik, et kontrollitakse vaba aja veetmise kohtade või lõbustusasutuste parklaid.

Juriidiliselt tegutseb maksuameti piiri peal. Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Karin Madisson selgitas ETV-le, et juhul kui oleks kõigepealt tehtud kahtlustavate autode nimekiri ja seejärel mindud parklasse kontrollima, oleks maksuametnike tegevus olnud seaduslik. Kui nimekirjad tekkisid alles pärast parkla kontrollimist, oli nende tegevus aga ebaseaduslik.

Tundub, et ainus võimalus kindlaks teha, mis oli enne ja mis pärast, on hakata jälitama maksu- ja tolliameti töötajaid.