Uuenenud Narva piiripunkt valmib sel suvel

Narva piiripunkt. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Narva piiripunkti laiendamine on kujunenud planeeritust oluliselt kallimaks ning läheb kokku maksma veidi üle 10 miljoni euro, kirjutab siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja Janek Mägi ministeeriumi aastaraamatus.

Eesti kõige suurema intensiivsusega piiripunkt on Narva maanteepiiripunkt, mida möödunud aastal läbis umbes 3,5 miljonit piiriületajat. Kõigist idapiiri ületajatest moodustab see koguni 63 protsenti. Kui teistes piiripunktides on erinevatel põhjustel priiületajate arv vähenenud, siis Narvas see aasta-aastalt kasvab.

Praegu kasutusel olev piiripunkt valmis aastatel 1994-1997. Piiripunkti kompleks ei vastanud kohe alguses piiriületajate liiklusvoogudele, seda enam 17 aastat hiljem, ning lisaks ruumikitsikusele on see nüüdseks ka amortiseerunud.

Narva maanteepiiripunkti keskmine piiriületuse ooteaeg elavas järjekorras on nädala sees umbes kaks tundi ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel umbes neli tundi. Turismi tipphooajal, näiteks juulis, võib elavas järjekorras piiriületuse keskmine ooteaeg olla kuni 45 tundi.

Alates 2011. aastast, mil kasutusele võeti piiriületuse elektrooniline ootejärjekord, on autojuhtidel võimalik oma aega paremini planeerida ning piiriületust ei pea ootama füüsiliselt järjekorras seistes. Jalakäijatel aga pole võimalik elektrooniliselt omale kohta broneerida ning nad peavad võtma inimketti ja ootama tipphooaegadel sadadesse meetritesse ulatuvas järjekorras. Kuna jalakäijate terminal on nii väike, tuleb piiriületusjärjekorda oodata õues, kohati 30 kraadises pakases või kuumuses, vihmas või lumetormis.

Valmis on neli sõidurada ja neli kontrollkabiini

Piiripunkti rekonstrueerimiseks otsustati kasutada Euroopa Liidu Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi vahendeid aastateks 2007-2013 ning 2010. aastal alustati esmaste tegevustega – planeeriti vajadused ja koostati eelarve. Peamiselt seoses rahvusvahelise projekti vedamise keerukusega allkirjastati koostöökokkulepped alles 2013. aasta veebruaris. Samal ajal algas hanke alusel projekteerimine.           

Projekti järgi pidi Narva piiripunkti ehitatama kaks bussirada, 12 rada sõiduautodele ja kaheksa kontrollkabiini jalakäijatele. Praegu on kasutuses kaks sõidurada bussidele ja kaks sõidurada autodele ning neli jalakäijate kontrollkabiini – kaks riiki siseneval ja kaks riigist väljuval suunal. Lisaks maanteepiiripunktile otsustati sama projekti raames rekonstrueerida Narva jalakäijate sild ja silla piiripunkt.     

Pärast renoveerimist suureneb piiripunkti läbilaskevõime 50 protsenti ning piiriületus muutub piiriületajatele oluliselt mugavamaks, kiiremaks ja ohutumaks. Rekonstrueerimise tulemusena tõuseb piirikontrolli töökohtade arv tänaselt 14 töökohalt 26ni.

Programmi toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 31. detsembril 2014 ning projekti Eesti poole ehitustegevuse eelarveks planeeriti 4 506 400 eurot.

Uus hange läks maksma poole rohkem

Möödunud aasta veebruaris kuulutati välja piiripunktide rekonstrueerimise riigihanked, mille tulemusel kujunes ehituse maksumuseks 9 388 852 eurot. See ületas Riigi Kinnisvara ASi projektis kavandatud eelarvet 4 882 452 euro võrra, mis tähendab, et piiripunktide renoveerimine kujunes umbes poole kallimaks planeeritust.

Kuna piiripunktide rekonstrueerimine oli vältimatu, eraldas rahandusministeerium Siseministeeriumi taotlusel projektile täiendavalt 2,2 miljonit eurot, kuid puudu jäi siiski umbes 2,7 miljonit eurot. Sellest hoolimata otsustati projektiga edasi minna ning vähendati tellitavaid töid – ootele jäeti veoautode terminali rekonstrueerimine, bussiootepaviljoni ja jalakäijate galerii ehitus, endiste ametiruumide renoveerimine ning jalakäijate silla ja silla piiripunkti rekonstrueerimine.

Piiripunkti alt kaevati välja 90 inimese säilmed

Nagu selle projektiga oleks veel vähe probleeme olnud, selgus juulis kaevetööde käigus, et piiripunkt tegutses vanal, 17.-18. sajandist pärit matmispaigal ning tööd peatati arheoloogilisteks uurimisteks. Kaevetööde käigus leiti piiripunkti alt vanade hoonete ja rajatiste müüre ja 90 inimese säilmed, mis viidi laborisse uuringutele ning hiljem maetakse ümber.

Seoses arheoloogiliste leidudega tuli piiripunkt osaliselt ümber projekteerida. See omakorda muutis projekti üle 600 000 euro kallimaks ning oli selge, et Euroopa Liidu vahendeid ei jõuta kasutada tähtaegselt, 2014. aasta lõpuks. Tänu Siseministeeriumi kiirele ja heale tegutsemisele õnnestusid läbirääkimised Euroopa Komisjoniga rahade abikõlbulikkuse perioodi pikendamiseks 2015. aasta lõpuni ning leiti ka piiripunkti ümberprojekteerimiseks vajalik täiendav rahastus 636 000 eurot. See kergitas projekti kogumaksumuse 10 024 852 euroni.

Hoolimata puuduolevast rahast ja pingelisest ajagraafikust loodame siiski piiriületajaid tervitada uues, Euroopa Liidu moodsaimas piiripunktis juba 2015. aasta juunis.