Marit Mätik

FOTO: Siseministeerium

Merepääste- ja otsingutööde arv kasvab aasta-aastalt, oluliselt on kasvanud ka hädas olnud inimeste ja päästetud inimeste hulk, kirjutab siseministeeriumi piirivalvepoliitika nõunik Marit Mätik ministeeriumi aastaraamatus.

Kas teadsid, et Eesti merepiiri pikkus on 768 km, rannajoone pikkus on 3794 km ja meil on 36 260 km² mereala?

Mere- ja lennupääste eesmärk on tagada riigis piisav valmisolek ja võimekus reageerida mere- ja lennutranspordis toimuvatele hädaolukordadele või õnnetustele kiiresti ning professionaalselt. Igasuguste päästetööde peamine ülesanne on inimelude päästmine ning varale ja keskkonnale tekkiva kahju piiramine.

Merepääste sündmuste statistika näitab, et pääste- ja otsingutööde arv kasvab aasta-aastalt, oluliselt on kasvanud ka hädas olnud inimeste ja päästetud inimeste hulk. Lennupääste sündmuste sagedus on väga harv, viimastel aastatel ei ole õnneks ühtegi lennupääste sündmust juhtunud. Siiski ei tähenda see seda, et me ei peaks nendeks valmis olema.

Pääste- ja otsingutööde eest merel ja piiriveekogudel ehk Eesti päästepiirkonnas vastutab politsei- ja piirivalveamet ning sündmustele reageerib selle laevastik ja lennusalk, vajadusel ka prefektuuride patrulltoimkonnad. Laevastiku ja lennusalga ülesanded lisaks päästele on ka merereostustõrje ja -seire ning riigipiiri valvamine.

Mere- ja lennupäästesündmusi juhib mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus (JRCC Tallinn), mis tegeleb ka Eesti merepiiri valvamisega ning õiguskorra tagamisega merealal. Vastavalt välisriigi palvele võib JRCC Tallinn juhtida ka otsingu- ja päästetöid välisriigi vastutusalas.

100 erinevat veesõidukit

2014. aasta lõpu seisuga on politsei- ja piirivalveameti kasutuses ligi 100 erinevat veesõidukit, sealhulgas neli laeva, kaatrid, mootorpaadid ja hõljukid, millega on võimalik sündmustele reageerida. Politsei- ja piirivalveameti lennusalga kasutuses on neli kopterit ja kolm lennukit. Õhusõidukid paiknevad püsivalt küll Tallinnas, kuid et tagada paremat valmisolekut ja kiiremat reageerimist sündmustele kogu vastutusala piires, on ehitatud välja ka Kuressaare baas.

Merepäästesündmustele reageerimisel rannikuvees kasutatakse lisaks politsei- ja piirivalveameti ressursile ka päästeameti vastava võimekusega päästekomandosid. Rannikuala lähedal asub 21 riiklikku veepäästevõimekusega komandot, millest on olemas potentsiaal kasvatada võimekust rannikulähedasel alal päästesündmusele reageerimiseks 10-15 päästekomandol. See tähendab päästekomandode personali täiendavat koolitamist, nende varustuse täiendamist ja parendamist.

2014. aasta otsusega saavad näiteks 2015. aasta navigatsioonihooajaks uued Rigid Inflatable Boats ehk RIB-tüüpi paadid endale neli päästekomandot – Paldiski, Häädemeeste, Käina ja Orissaare. Lisaks on 2015. aastal veel plaanis täiendavalt tõsta veel nelja päästekomando võimekust.

Merepäästetööde arendamiseks muudeti päästeseadust

Et parandada merepäästetööde kvaliteeti ja reageerimise kiirust ning muuta selgemaks politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti rannikuvee merepääste sündmustele reageerimist, algatas siseministeerium 2014. aastal päästeseaduse muutmise.

Selle eesmärk oli rannikuvees toimuvate merepääste juhtumite regulatsioonide täpsustamine, milles lähtutakse sellest, et politsei- ja piirivalveamet on peavastutaja ka rannikuvees toimuvatele merepääste sündmustele. Asutuste koostöö korraldamisel rannikuvee merepääste sündmusele lähtutakse kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus.

Lisaks riiklikule ressursile kaasab politsei- ja piirivalveamet merepääste sündmustele reageerimiseks ka asutusega tsiviilõiguslikus leppes olevaid vabatahtlike merepäästeühinguid. 2014. aasta seisuga on amet sõlminud lepingud 29 vabatahtliku merepäästeühinguga. Samuti kasutatakse merepääste sündmustele reageerimiseks vastavalt võimalustele ka erasektori ressursse.

Merepäästevaldkonna arendamise suunad ja soovitud olukord on pandud paika «Siseturvalisuse arengukava aastani 2020» programmis «Tõhusa päästevõimekuse tagamine». Olulisemad arengusuunad on ranniku ja piiriveekogude lähedal paiknevate päästekomandode võimekuse tõstmine, et inimelude päästmiseks reageerida sündmustele rannikulähedasel merel, tehnika ja varustuse uuendamine ning ressursside ühiskasutuse planeerimine ja ühine sündmustele reageerimine.