Juhtkiri: valijate üldmobilisatsioon

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Täna Postimehes avaldatud TNS Emori veebruarikuise arvamusuuringu tulemused näitavad, et valimisvõidu pärast on üpris tasavägiselt võistlemas Keskerakond ja Reformierakond. Lähedal nendele asub ka praeguse väiksema valitsuspartneri, sotsiaaldemokraatide toetus.

Poolteist nädalat tagasi avaldatud Turu-Uuringute aktsiaseltsi küsitlus näitas mäletatavasti jaanuarikuus Keskerakonna eduseisu, 26 protsendiga Reformi 22 protsendi ees. Sotsidele lubati seal 16 ja IRLile 15 protsenti. Sellised näitajad äratasid heameelt Keskerakonna juhtides, kuid neid on kasutanud ära ka Reformierakond oma teavituses, et potentsiaalseid valijaid mobiliseerida.

Uuringuid ei anna otseselt kõrvutada, kuid Emori andmeil oli veebruari keskel (11.–18.02) pilt märksa ühtlasem. Emori arvud: Reformierakonna 23, Keskerakonna 22 protsenti tähendavad seda, et kummalgi on olemas hea võimalus saada 1. märtsi hilisõhtul selleks parteiks, kelle esindaja kutsub president Toomas Hendrik Ilves kahe nädala jooksul Kadriorgu ning teeb talle ettepaneku moodustada Eesti järgmine valitsus. Ka sotside 20 protsenti ei jää mõõtmatult kaugele maha.

Kas esimesele katsele läheb Edgar Savisaar või Taavi Rõivas, otsustab suhteliselt võrdses seisus eelkõige, kes suudab oma toetajad paremini välja tuua – kas tänase riigivõimu juhtpartei või Tallinnas võimu nautiv opositsioonierakond. Nii on väheusutav, et pikast kampaaniategemisest väsinud poliitikuile antaks isegi viimastel valimiseelsetel päevadel hõlpu. Nii neil kui valijatel tuleb üle elada jõuline lõpuspurt. Parteikontoreis ragisevad ajud – millised viimase hetke võtted võiksid paar protsendiosagi toetust lisada?

IRL on nii käesoleva TNS Emori kui muude viimaste küsitluste järgi võtmas riigikogu valimistel neljandat kohta. Kui asi jõuab konkreetsete kandidaatide vahel valimiseni, võib IRL ehk vahet esikolmikuga ka mõnevõrra tagasi teha – nende nimekirjad ei ole kaugeltki nõrgad.

Väga tõenäoline on ka Emori äsjaste uuringutulemuste järgi, et valimiste järel kogunevas parlamendikoosseisus ei näe me enam nelja, vaid kas viit või kuut erakonda. Nii Vabaerakonnale kui EKRE-le pakuti veebruaris üheksaprotsendilist toetust. Olenemata valimiste võitjast oleks kahe väikepartei lisandumine parlamenti Eesti poliitikas oluline muutus. Kaardipakki valimisjärgsel koalitsioonide moodustamisel segab niisugune väljavaade üpris korralikult.

Emor viis otse- ja veebiintervjuude käigus seekord läbi ka küsitluse, kus uuriti valimiseelistust reaalsete valimisnimekirjade alusel. Selgus, et sel meetodil saadavad toetusnumbrid on väga sarnased nendega, mis tulid kokku erakondade üldise kuvandi järgi.