Reedel Õpetajate Lehes: passiivsus tundides, populismipraksis, digitaalne keemiaõpe

Õpetajate Leht 20. veebruaril 2015 Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Leht kirjutab reedel:

Mida erakonnad meile lubavad?

Mis on Eesti hariduses kõige olulisem küsimus, millega tuleks järgmisel neljal aastal intensiivselt tegelda, et tulevik oleks helgem? Mida tuleb hariduses oluliselt muuta? Küsimustele vastasid Imre Mürk (EKRE), Priit Kärsna (Vabaerakond), Paul-Eerik Rummo (Reformierakond), Jaak Aaviksoo (IRL), Mailis Reps (Keskerakond) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).

Eesti koolisüsteemist parandusettepanekutega

Tallinna saksa gümnaasiumi õpilane Anna-Liisa Merilind arvab, et Eesti õpilased on tundides passiivsed ning õpetajad panevad vähe rõhku nende kaasamisele.

Kaarel Tarand: Praxise populismipraksis

Tundub, et Praxises ei usutagi üldse progressi võimalikkust ja vääramatust – mis iseloomustas pigem valgustusajaeelset kui moodsat inimest. Kas Praxis kuulutab tagantjärele populismiks ja veaks kogu vasakpoolsuse ajaloo ühe hiilgavama peatüki, mil normaalkoormus kahanes 14 tunnilt kaheksani päevas? Võimalik, et Praxise tares rügavad analüütikud 14 tundi päevas nagu Dickensi töölised Coketownis ja nende lunastaja Marx on alles mähkmetes. Kui nii, siis ei maksaks infoühiskonna arvamusliidriks tikkuda.

Kiidame õpetajat

«Ühes uuringus testiti lapsi esmalt aprillis ja siis uuesti septembris. Septembri tulemused olid halvemad. See tähendab, et mittemidagitegemine ja suvi läbi teleka vahtimine mõjub lapse intelligentsusele negatiivselt,» kirjutab pedagoogikateaduste doktor Maie Tuulik.

See pagana toimetaja

«Ma olen täheldanud, et vana kooli meistrid hindavad toimetaja nõuandeid sageli enam kui noored uljad sulesepad, kellel toimetaja näpunäiteid ilmselgelt rohkem vaja oleks,» kirjutab Priit Põhjala «Keelekaste» rubriigis.

Meenutusi keelekümblusest Kohtla-Järve ühisgümnaasiumis

Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi kauaaegne eesti keele õpetaja Vilma Lehtse: «Vene laste halvas eesti keeles õpetamine on kuritegu. Seepärast on vaja Ida-Virumaale kiiresti ette valmistada eesti keelt vabalt valdavaid õpetajaid. Ja midagi tuleb ka selleks ette võtta, et noored ei kardaks Ida-Virumaale tulla ega siia jääda.»

Keemiatund kolib nuhvlisse

Pilootkoolides on läbinud katsetused digitaalne õppekomplekt gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse omandamiseks. Komplekti kuuluvad digiõpik, testid, õpetajale mõeldud materjalid ja hulk põnevaid töövahendeid (molekulide konstrueerijad, videod, animatsioonid jm). Õppekomplekti autori Heli Väärtnõu-Järve sõnul on kesksel kohal õpilase võimalus konstrueerida molekule ja vaadelda neid ruumiliselt mitmel kujul.

Keeni kooli õpetaja sai doktorikraadi

Valgamaa Keeni põhikooli õpetaja Pilve Kängsepp kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritööd «Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust». Töö valmimiseks kulus kümme aastat, sellest kaks aastat võtsid doktorieksamid, katsete tegemine, artikkel eelretsenseeritavas välismaises ajakirjas ja monograafia kirjutamine.

Kaasa oma kooli vabatahtlik välismaalt!

Eesti koolid võiksid kutsuda julgemalt endale appi vabatahtlikke välismaalt. Peamiselt võtavad vabatahtlikke sotsiaalhoolekande asutused, lasteaiad ja noortekeskused, kuid Euroopa Noored Eesti büroo vabatahtliku teenistuse koordinaator Nele Mets ärgitab ka koole endale vabatahtlike hulgast abilisi võtma.

Väikelaevaehituse eriala suunad ja arengud

Kuressaare ametikool on ainus kutseõppeasutus Eestis, kus saab õppida väikelaevaehitust. Saaremaale on koondunud ka suurem osa meie edukaid laevaettevõtteid, kus õpilastel on võimalus nii praktiseerida kui ka tööd leida. Kuna laevatehased on viimasel ajal läinud üle plast- ja metall-laevade valmistamisele, peab kool õpilastele nende materjalidega töötamiseks oskusi andma ja oma õppebaasi arendama. Varsti rakenduvad ka uued õppekavad, kus kere koostajaid, elektrikuid, sisustuse ehitajaid, viimistlejaid hakatakse õpetama eraldi kutsetena.

Ühiskond peab kõrghariduse tulevikuks alati valmistuma

Kauaaegne üliõpilasaktivist ning TÜ üliõpilasesinduse nõunik Kaspar Kruup: «Jääb lootus, et järgmine valitsemisperiood algab võitja jaoks viljaka dialoogiga kõrghariduse arendamiseks. Sealjuures on üliõpilaskond valmis nii riigile kui ka ülikoolidele sisukaks vestluspartneriks olema.»

Jätkusuutlik areng Jaapani koolis

UNESCO Läänemere projekti tegevuste koordinaator Kersti Sõgel kirjutab ühest nädalast Jaapanis. Ta külastas tütarlaste kolledžit, algkooli ning noortekonverentsi. Kõigi nende ühisnimetaja oli keskkonnahoid ja säästev areng.

Raamaturetk isamaa ajalukku

Vabariigi aastapäeva eel viivad mõtted ikka ajalukku. Õpetajate Lehe raamatukülje toimetaja Mari Klein püüdis rännata läbi Eestimaa eri etappide, nende kõige raskemate, pöördeliste ja võitluslike. Talle jäi silma kolm teost, mis võimaldavad lugejal tagasi vaadata muistsele usuvõitlusele 16. sajandil (Mihkel Aitsam «Hiislari tütar») ja hilisemale vabadussõjale 20. sajandi alguses (Alo Lõhmus «Priius, kallis anne») ning heita pilk ajalukku läbi tagasivaate vähem või rohkem vanadele asjadele (Piret Õunapuu «101 eesti vana aja asja»).

Mirjam Krull: mul on hea meel, et olen eestlane

Mirjam Krull on eestlanna, kes otsustas pärast keskkooli lõppu aastaks Ameerikasse sõita, kuid on elanud seal juba 17 aastat. Temast on saanud aktiivselt tegutseva Washingtoni eesti seltsi esimees ja sügisel neljandat kooliaastat alustanud eesti kooli õpetaja. Ühtlasi tegutseb Mirjam eraettevõtjana heategevuse vallas.

Õpetaja kogu eluks

«Elupildi» rubriigis meenutab Hedvig Hanson oma klaveriõpetajat Maire Roovikut Tallinna muusikakoolist.

Tšaikovski, maailma tuntuim jurist

Mis ühendab Eestit ja keiserliku Venemaa kõige tähtsamat õigusteaduskooli, saame lugeda õigusteaduse doktori Ando Lepsi artiklist.