Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2015/02/16/3772617t1h4ee2.jpg)
Kui käib esimene pauk, pole sõjas enam mingit poliitikat. On vaid ellujäämisinstinkt, soov kaitsta ennast ja oma kaaslasi. Lootus lahing kuidagi üle elada.
Tahe kaitsta oma lähedasi võiks olla üks elu põhiväärtusi. Seetõttu on ajaloofilm «1944» hea film. Isegi teostuselt, kui võrrelda režissöör Elmo Nüganeni eelmise sarnase filmiga «Nimed marmortahvlil», kus sõjaolukorrale ebausutavaid või suisa võimatuid vaatepilte kohtab rohkem kui korra.