Inger Lilles

FOTO: SCANPIX

Sotsioloogiamagistrant Inger Lilles tõdeb, et tööinspektsiooni uuringu järgi on Eestis 40 protsenti töötajatest stressis. Mida selle vastu ette võtta?

Millises töökohas sulle töötada meeldiks? Küllap sellises, kus on sõbralikes suhetes, ühtne ja koostöömeelne meeskond, kus igaüht väärtustatakse kõigil tasandeil ja kus organisatsioon panustab isiklikku arengusse.

Demokraatlikel põhimõtetel toimival organisatsioonil on olulisi eeliseid võrreldes hierarhilisega ja seda juba mõistetakse ka mõnel pool Eestis. Näitena sõbra töökogemus Malaisia internetiturundusettevõttest Mindvalley, mille üks asutajaliige on eestlane Kristina Mänd-Lakhiani.

Mindvalley kannab väärtusi, mis iseloomustab mitmekordselt maailma üheks kõige demokraatlikumaks tunnistatud ettevõtet, kaasates oma töötajaid ka organisatsiooni juhtimisse. Koosolekutel pööratakse tähelepanu kõigile edusammudele, selle asemel et häält tõstes keskenduda vaid ebaõnnestumistele.

Meil lähtub tööandjate juhtimisstiil ja elluviidav tööpoliitika sageli liiga lühikesest ajamõõtmest. Kiire kasumi teenimisele keskendumine ei loo pikaajalist kasvupotentsiaali. Selleks peab organisatsiooni heaks töötavatesse inimestesse panustama.

Juhist on lühinägelik käsitleda inimesi kui vahendeid millegi saavutamiseks, mitte kui koostööpartnereid ja olulist ressurssi organisatsiooni kestva ja eduka tuleviku kujundamisel. Meenub juhtum, kus ülemus küsis hämmeldunult, kas mul on seda ikka vaja, kui julgesin paluda luba tööajal osaleda erialaselt huvipakkuval koolitusel, mille rahastamiseks leidsin võimalused mujalt.

Mindvalleys toimib vaba graafik – loomult öise eluviisiga inimesed ei pea hommikul vara, puhkeseisundis organismiga, detailselt järgmist viisaastakut planeerima. Teadagi pole vaba graafik sobiv igal ametikohal (müüja, õpetaja, arst, tuletõrjuja), kuid võimalusi on siiski rohkem, kui juhtivtöötajad Eestis veel märgata ja soosida oskavad.

Armastame justkui lääneriikidest vähem töötulemuste ja efektiivsuse tähtsustamist, mis muudaks ebaoluliseks selle, kas tööd tehti kohvikus, kodus või praamijärjekorras autos istudes. Meil kohtab sagedamini kramplikult kaheksatunnisest tööajast ja töökohal viibimise kohustusest kinni hoidmist.

Lisaks kasutab Mindvalley siinmail üsna eksootilist tulude jaotuse põhimõtet. Head tööd teinud töötajad on organisatsiooni õitsengu aluseks ja sealne juhtkond peab õigeks jaotada  teenitud kasumist kümme protsenti töötajate vahel. Fantastiline viis teha firma edust töötajate enda edu ja tõusuteel olemine saab ühishuviks.

Tööinspektsiooni tööstressi uuring kinnitas, et 40 protsenti töötajatest on stressis. Probleem on tõsine, sest tööl toimuv mõjutab suuresti inimelu üldises plaanis ning laiemalt kogu ühiskonda. Tööstressi sage seostamine suure töökoormusega on vaid osalt tõene.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aasta teises kvartalis tööga hõivatud 558 800 inimest. Kümme protsenti töötajatest teatab, et neid kiusatakse tööl kas iga päev, iga nädal või iga kuu. Kiusamist defineeritakse kui inimese korduvat ebameeldivat või alandavat kohtlemist, mille vastu on tal end raske kaitsta. Seega 55 880 inimese töökeskkonnas leiab aset järjepidev kiusamine.Meie niigi väheldase rahvaarvu puhul ei saa Eesti endale lubada hoolimatust, mis puudutab kohaliku inimressursi sellisel määral halvamist.

Paljude uuringutega kindlaks tehtud kiusamise tagajärjed, nagu depressioon, ärevushäired, südamehaigused, unehäired, mälu- ja seedimisprobleemid jmt, võivad viia inimese enesetapuni. Tegemist on tõsise ohuallikaga ja meie inimvara potentsiaali raiskamisega.

Vajame laiema avalikkuse ja juhtide konsensuslikku arusaama, et hea tööelu kvaliteedi tagamine on vundamendiks organisatsiooni maksimaalse potentsiaali kasutamisel ning töötajate rahulolu saavutamisel. Põhimõte, et usaldusväärsed, vastutustundlikud, väärtuslikke tulemusi saavutavad inimesed on kõige olulisem ressurss, kes väärivad kaasamist, tähelepanu, arendamist, lugupidavat suhtumist, peaks olema iga organisatsiooni tööpoliitika kujundamise eelduseks. Leidub meilgi selle järgijaid – kuid veel mitte piisavalt.

Rumalusest tingituna tunnistab osa juhte küll endal suurt stressi, kuid enda seatud töökorraldus, mis seda põhjustab, jääb märkamata. Kohtab ka puudulikku arusaamist emotsioonide peegeldumisest kolleegidele, mis üldist töökeskkonna sisekliimat mõjutab.

Juhi tagasihoidlik sotsiaalne kompetents ja oskamatus end valitseda võib viia emotsionaalselt häirivate olukordadeni, mis lahendust leidmata veel pika aja jooksul inimestevahelisi ja seesmisi pingeid tekitada võib. Arukas juht soodustab töökollektiivis arvamuste vaba levikut.

Piiratud eneseväljendamisvõimalustega organisatsioonides on probleeme kommunikatsiooniga, mis limiteerib innovatiivsete ideedeni jõudmist ja ülesannetele loovate lahenduste leidmist. Sotsiaalselt võimekad juhid motiveeriks töötajaid isikliku eeskujuga. Just selliseid eeskujusid ongi Eesti asju juhtima vaja!

Meenutan, et TNT Eesti AS on saanud Euroopa parima tööandja tiitli – inimlikkus on ka meil võimalik.