Õpetajate Leht kirjutab reedel:
Reedel Õpetajate Lehes: rahapuudusel täiendkoolituseta, sooteadlikkusest, lugemise eesõigusest
Veerand õpetajaist ei pääse raha pärast täienduskoolitusele
Äsja valminud mahukast täiendusõppe uuringust ilmnes, et õpetajad eelistavad ainekoolitusi üldpedagoogiliste oskuste arendamisele. Koolijuhtide hinnangul takistab aga just nimetatud pädevuste puudumine nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist koolitunnis.
Loogika ohvrid
«Kellena meie oma poisse tulevikus ette kujutame, kui kolm on nende õige hinne?» küsib Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.
Lugemise eesõigus
«Veel paar nädalat on poliitharjuskid ja -kodukäijad liikvel ukselt uksele. Ühtki ei tasu enne sisse lasta ega jutule võtta, kui ta on nimetanud oma viimased loetud raamatud ja selle, mida kasulikku ta neist teada sai,» soovitab Kaarel Tarand.
Koolirõõm sooteadlikkuse kaudu
Praxise analüütikud Eve Mägi ja Helen Biin analüüsivad ideed, mille järgi on tüdrukud tehtud suhkrust, jahust ja maasikavahust ning poisid tiigrist, konnast ja kutsikahännast. Mõtteviis, mis asetab poisid ja tüdrukud eri maailmadesse, püsib Eestis visalt.
Kollilugude kadumise aegu
Jürgen Rooste: «Kõige kummalisemad inimesed, kellest seda kunagi ei usuks, on asunud sotsialismiideid kuulutama.»
Reeglite loomine koolis
«Mida rohkem tehakse koostööd, seda paremini reeglitest kinni peetakse,» arvab Laagri kooli füüsikaõpetaja Erki Aasamets.
Meistrid, sellid, õpipoisid
Õpetaja Mare Rossmann meenutab kuidas toimus õpipoisiõpe vene ajal Rakvere 1. keskkoolis. Kutsehariduse vaatleja Andres Pung väidab, et selline õpipoisiõpe oli pigem kutsenõustamine.
Uus eriala laiendab õpetajate tööpõldu
TÜ filosoofiateaduskond avab sügisest võõrkeeleõpetaja magistriõppekava, millel koolitatakse esimest korda Eestis korraga mitme humanitaaraine õpetajaks. Uut õppekava tutvustab programmijuht Anu Treikelder.
Algasid üldhariduskoolide õppepäevad TTÜ Mektory keskuses
6. veebruaril startis Tallinna tehnikaülikooli Mektory tehnoloogiakooli ja kolme Harjumaa üldhariduskooli koostööprojekt, millega tuuakse ülikool lähemale traditsioonilisele kooliharidusele ning õpilaste igapäevasele õppetööle.
Kas lasteaiaõpetajaid koolitatakse piisavalt?
Eesti alushariduse juhtide ühendus palus kõigi lasteaedade direktoritel hinnata lähema kolme aasta vajadust rühmaõpetajate, muusikaõpetajate, liikumisõpetajate, eri- ja sobitusrühma õpetajate ning logopeedide järele. Saadud arvud näitavad, et õpetajate nappus on tõsine probleem ning puudutab kogu Eestit. Teemat kommenteerivad lasteaiajuhid ning õpetajaid koolitavad ülikoolid.
Õppima õppimise kool
Hispaania lastevanemate ja õpetajate loodud koolist räägib klassiõpetaja Mai Sein-Garcia, kes tunneb Hispaania koolielu tänu oma viieaastasele tütrele Ursulale. «Kui võimalik, teeksin ka Eestisse sellise kooli,» ütleb ta.
Huvi loodusteaduste vastu tuleb nii kodust kui ka koolist
Ajakirjanik Ede Schank Tamkivi intervjueerib Tamkivi reaalteaduste fondi esimese aasta stipendiaati Madis Ollikainenit (22), kes õpib magistrantuuris Šveitsis ETH Zürichis, mis figureerib mitme rahvusvahelise ülikooliedetabeli tipus ning kus on õppinud ja töötanud 21 Nobeli preemia laureaati.
Muuseum teatri ülesannetes
Ringkäik märtsis 5. sünnipäeva tähistavas NUKU muuseumis pakub elamusi ja jagab teadmisi igas vanuses külastajatele.
Milleks meile robootika?
Tartu ülikooli koolirobootika spetsialist ja MTÜ Robootika esindaja Heilo Altin arutleb Õpetajate Lehes lähemalt robootika õpetamise üle. Ta tutvustab ka lastele suunatud robootikavõistlust «FIRST LEGO League».
Raamatukülgedel kirjutab Rein Veidemann uudsest «Kalevipojast» ja Raimu Hanson õpetaja Urmas Kokassaare mälestuseks välja antud teosest. Mari Klein analüüsib põhjamaade noorteromaane ja muhedat matemaatikaraamatut, aga võtab käsitluse alla ka kiindumushäirest rääkiva raamatu, ning värskelt esilinastunud filmi «Emme», mis kõneleb ADHD-d põdevast poisist.
Koolireisi külgedel tutvustavad reisivõimalusi Hansabuss, Elron ja Scandinavian Tours.