Õpetajate Let 6. veebruaril 2015

FOTO: Õpetajate Leht

Reedel võib Õpetajate Lehest lugeda:

Millisena näevad erakonnad uuenevat kooli?

Riigikogu valimiste eel uuris Õpetajate Leht erakondadelt, mida nad peavad esmatähtsaks Eesti kooliuuenduses.

Kaks klassi ühe aastaga!

Lapsed, kellel läheb koolis kõik lihtsalt, võiksid läbida kaks klassi ühe aastaga, arvab Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.

Vabakondlik kool – Eesti haridussüsteemi teadvustamata võimalus

«Vabakonnale kuuluvas erakoolis on lapsevanemate, juhtkonna ja õpetajate vastutus mitte ainult moraalne, vaid ka materiaalne,» selgitab Tartu luterliku Peetri kooli direktor Tarvo Siilaberg.

Jabur tabu kadus

Kaarel Tarand: «Alarahastatud ülikoolide ja teaduse näol on riigi laenuraha investeerimise ülihea koht ammu ootamas.»

Õpikäsitus ja koolikultuur

Kristi Vinter, Pille Slabina ja Mati Heidmets kirjutavad sellest, kuidas muutunud õpikäsitus tavalise kooli tavalises klassiruumis välja võiks näha ning mida selleni jõudmiseks teha saab.

Lühike, aga kas ka lööv?

Priit Põhjala kirjutab «Keelekaste» rubriigis valimiseelsetest loosungitest: «Ehk enamik mõistab, et olgugi säästlik keelekasutus loosungi keha ja hing, lühidusega üksi ei löö. Hea loosungi taga võiks olla ka tugev programm. Ja enne mõnest loosungist vaimustumist tasub kiigata, millise programmi ette see haagitud on – kas vana logiseva Pafawagi või millegi kindlama.»

Õpilastüübid kehalises kasvatuses

Tallinna Kristiine gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Margus Luik kirjeldab oma 12-aastase pedagoogistaaži jooksul nähtud õpilastüüpe, nagu spordipoiss, läbirääkija, lõbus paksuke, lõbus nohik, tõrjutud nohik, tööhobune, hall hiireke, beibe, paha poiss ja Wannabe-sportlane.

Riik ja vallad toetavad noorte kutsekoolis käimist

Alanud aastal kasvas õppeedukuse toetus, oodata on kojusõidutoetuse kasvu, jätkuvalt on oma kutsekoolis õppijatele toeks vallad ja linnad, kirjutab ajakirjanik Ülo Tikk.

Kollegiaalne tagasiside: nuhtlus või lahendus?

Tartu ülikool on võtnud tõsiselt ette kollegiaalse tagasiside süsteemi loomise ja rakendamise. Arendustegevusest loodetakse suurt kasu nii õppijatele kui ka õppejõududele. Edu võti on aga detailides, kirjutab Tartu ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja Mart Noorma. Kuidas peaks kolleegide tagasisidet koguma ja kasutama, et sellest oleks õppekvaliteedile võimalikult palju kasu?

Kuidas matemaatikas läbikukkujatest lahti saada?

Kuna põhikooli matemaatika lõpueksamil kukub ligi veerand õpilastest läbi, siis tuleb selle aine õpetamist põhimõtteliselt muuta, leiti Õpetajate Lehe vestlusringis, kus osalesid matemaatikaõpetajad Ursula Priimägi Pääsküla gümnaasiumist, Allar Veelmaa Loo keskkoolist ja Agu Ojasoo Gustav Adolfi gümnaasiumist. Neile sekundeerisid matemaatika peaspetsialist Deivi Taal ja nõunik Einar Rull Innovest ning välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv haridusministeeriumist.

Matemaatikakülgedel räägitakse ka matemaatikasõprade seltsist, uutest matemaatika tööraamatutest ja Avita kirjastuse matemaatika e-tunnist ning Koolibri kirjastuse matemaatika ülesandekogust gümnaasiumile.

2014. aasta kaunimad raamatud valitud

Raamatukülge ilustavad värskelt valitud 2014. aasta kaunimad lasteraamatud.

Et lasteaias kohaneda oleks kerge. Soovitused lapsevanematele

Ükski lapsevanem ei taha pühkida hommikuti lapse pisaraid ja joosta temaga pidevalt polikliiniku vahet. Tartu Annikese lasteaia vanemõpetaja Jelena Rumjantseva jagab praktilisi ja lihtsaid näpunäiteid, kuidas muuta lapsele lasteaiaga kohanemine kergemaks.

Füüsikatund teatris lõppes aplausiga

Vanemuise kutse koolidele korraldada õppetunnid teatris osutus sama menukaks kui kuulus «Ooperifantoomi» etendus – kahe päevaga olid pääsmed välja müüdud, kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Sirje Pärismaa.

Muusikatund kontserdisaalis

Uus sari «Noorte filharmoonia» kutsub noored muusikatundi Mustpeade majja – Tallinna filharmoonia ja Tallinna kammerorkestri koju. 13. märtsil kell 12.30 mängivad interpreedid just noorele publikule ja räägivad oma pillidest ning esitatavast muusikast. Siin on ühendatud kontserdisaali külastus ja koolitund vanalinna ühes põnevamas majas.

Kohila gümnaasium 145

Täna ja homme tähistab Kohila gümnaasium 145. sünnipäeva. Kooli alguseks loetakse 1870. aastal asutatud Kohila vallakooli. Auväärses eas juubilari auks peetavatel pidustustel esitletakse Kohila kooli trükisooja ajaraamatut «Koolilood» ning etendatakse ajaraamatu põhjal tehtud näidendit kooli ajaloost.

Eestimaa spordihing Vello Vaher

Eestimaa spordihing 2014 on Vello Vaher – joogavõimleja, akrobaat, tsirkuseartist, beebi- ja väikelaste võimlemise eestvedaja, treener ning õpetaja. Mitmekülgne mees, kes jõuab palju ning kellest lausa hoovab energiat.

Seigad, mis aitasid mul leida oma tee

«Elupildi» rubriigis kirjutab filmitegija, fotograaf ja õpetaja Arvo Iho oma fotograafiahuvist, mis ajendas teda filmi eriala õppima ning tänu millele pani ta 1992. aastal aluse eestikeelsele filmikoolitusele Eestis.

Kaks sünget tähtpäeva nädala kalendris

Ajaloolane Aadu Must kirjutab rahvusvahelisest holokausti ohvrite mälestuspäevast 27. jaanuaril ja 31. jaanuarist. Just 31. jaanuaril 1938 võttis ÜK(b)P keskkomitee poliitbüroo vastu salajase otsuse, mis kuulutas eestlased kui rahvuse nõukogude korra vaenlasteks. See otsus vallandas uue repressioonide laine.