Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/02/04/3736167t1h73bc.jpg)
Eesti Arengufondi tervisetehnoloogiate valdkonna juht Kaja Kuivjõgi küsib Postimehe arvamusportaalis, miks peaks Eesti e-tervise süsteem olema avatud äriettevõtetele teenuste loomiseks ning kapitali investeerimiseks ning kuidas võidaksid sellest riik, patsiendid ning arstid.
Mis oleks, kui saaksime iseendal haigusi diagnoosida, seeläbi neid efektiivsemalt ravida ning tervemad olla. Tundub absurdne mõte? Täna paljud inimesed seda juba Google’i abiga teevad: haigena on paljud meist sisestanud oma sümptomid otsimootorisse ja seejärel lootnud saada teada, mis haigus meid parasjagu vaevab ning kuidas sellest lahti saada ilma arsti juurde minemata, sest see viimane on üsna tüütu ja aeganõudev protsess. Sellise diagnoosimise ning ravi usaldusväärsus on küsitav ja võib olla isegi ohtlik inimese jaoks. Kuid mis oleks, kui saaksime oma sümptomid ja terviseandmed virtuaalselt edasi anda oma perearstile? Või näiteks võrrelda, kuidas nad ajas muutuvad. Ja mis oleks, kui arst meid neist andmetest lähtuvalt konsulteeriks ja ravi määraks? Sellise ravisüsteemi loomiseks on meil kaks vajalikku eeldust olemas.
Esiteks on meil olemas väga palju (nuti)seadmeid, millega oma tervist jälgida saame. Digiajastu on jõudnud nii kaugele, et saame oma telefoniga mõõta oma unerütmi. Mõne lisavahendi abiga oleme suutelised mõõtma ka oma vererõhku ning –suhkrut, oma pulssi, teatud vere- ja uriininäitajaid ning palju enamatki. Kunagi varem ajaloos pole meil olnud võimalust oma terviseandmeid sellisel määral ise jälgida, salvestada ja analüüsida. Kui varasemalt said me tervisenäitajad mõõdetud siis, kui olime haiged ja külastasime arsti, siis nüüd võime teha seda ise täiesti koduste vahenditega ning ka siis, kui oleme terved. Saame oma terviseandmeid kogudes teada, kui mõni näitaja hakkab kas liiga kõrgeks või madalaks minema. Saame teada, kas tervetena on me näitajad sellised nagu nad peaksid olema. Saame ise reguleerida millal peaksime trenni koormust vähendama või kroonilise haiguse puhul doosi suurust muutma. Hoides oma tervisel pidevalt silma peal, saame ennetada paljusid haigusi juba enne, kui need tõsiseks muutuvad ning arstivisiit möödapääsmatuks osutub. Saame oluliselt edasi lükata haiguseid ja elada pikemalt kvaliteetset elu.
Teiseks on meil olemas maailma mõistes täiesti unikaalne e-tervise süsteem. Kõik visiidid, mis arsti juurde teeme, saavad dokumenteeritud. Sedasi on me haiguste episoodid kogutud kõik ühte kohta, kust me arst vajalikul hetkel saab vaadata, mis haigused või ravi meil varem on olnud ning sellest lähtuvalt me edasise ravi käiku juhtida. Selle süsteemi pakutavad lahendused aga siin lõpevad ning oluline potentsiaal ja võimalused on täna veel kasutamata.
Omame platvormi, millel on palju võimalusi patsientide jaoks, kuid mida me ei saa rakendada, sest see platvorm pole avatud inimesele, erasektorile ja vaba turu konkurentsile. Aga mis oleks, kui see süsteem oleks avatud erakapitalile? Kui platvormile, mille Eesti riik on välja arendanud, saaksid teenuseid juurde luua ning arendada eraettevõtted ning saaksime seeläbi süsteemi kasutajate ning patsientidena ka ise sinna oma tervise kohta käivaid andmeid lisada. Meil tekiks võimalus kõiki neid andmeid, mida oma nutiseadmetega täna oma tervise kohta koguda oskame, edastada ka oma (pere)arstile, kes neist lähtuvalt saaks me tervisel pidevalt silma peal hoida, öelda vajadusel seda, mida peame muutma oma toitumises või tervisekäitumises ning määrata vajadusel ravi. Ja seda kõike tunduvalt kiiremini ning mugavamalt, kui võimaldab me praegune süsteem, kus patsiendi terviseandmete kogumise, analüüsi ning ravi määramise tingimuseks on see, et patsient ikkagi iga kord füüsiliselt külastab oma arsti.
Trendid tervishoiu süsteemis Eestis ja maailmas liiguvad üha enam suunas, et vähem kulutatakse raha ravimisele ning üha enam tegeletakse haiguste diagnoosimise ning ennetamisega. Inimeste teadlikkus tearvisekäitumisest, terviseriskidest ja oma haigustest kasvab pidevalt. Tervise edendamise ja kontrollimisega tegelevad inimesed järjest rohkem ise, konsulteerides arstiga teisese arvamuse saamiseks. Terviseandmete mahu kasvades ja nende töötlemisel tehnoloogiaid kasutades tekivad tervishoius täiesti uued võimalused. Avatud e-tervise süsteem oleks lahendus sellele väljakutsele. Avades e-tervise süsteemi äriettevõtetele ja andes patsientidele võimaluse ise oma terviseandmeid süsteemi lisada, et arstid neid kasutada saaks, kasutame ära neid võimalusi, mis meil täna Eestis olemas on. Saame nõnda anda suurema rolli patsientidele oma tervise eest hoolitsemiseks ning hoida kokku väärtuslikku arsti aega tõeliselt tõsiste terviseprobleemide lahendamiseks.