Alexis Tsipras

FOTO: Andrus Peegel

«Uus ajastu on alanud,» teatas sel nädalal Kreeka peaministritoolile asunud vasakerakonna Syriza juht Aleksis Tsipras valitsuse esimese istungi eel ja lubas, et uus valitsus päästab Kreeka. «Me jätkame oma plaaniga, meil ei ole õigust oma valijatele pettumust valmistada.»

Tsipras mõjub Kreeka juhtkonnas muidugi ka ise uuendusena – lipsu ei kanna, autole eelistab mootorratast ja abielus ei ole, ehkki elab oma naisega koos juba üle 20 aasta. Tema perekonna lugu paistab ilusa kommunistimuinasjutuna – kohtusid naisega väga noorelt, neist said tulised protestivad kommunistid, nad tegutsesid erinevates organisatsioonides, jahtusid natuke ja nooremale pojale panid Che Guevara järgi nimeks Ernesto.

Tsipras liikus erinevaid vasakorganisatsioone pidi ning sai 33-aastaselt Kreeka kõige nooremaks parteijuhiks – toona erakonnas Synaspismós. Nüüd siis on ta 40-aastasena Kreeka kõige noorem peaminister.

Isiklikele veendumustele tuginevate põhimõtteliste muudatuste sisseviimisega jõudis Tsipras alustada juba ameti vastuvõtmisel. Uus peaminister on veendunud ateist ning tema enda algatusel ei toimunud traditsioonilist valitsuse sissepühitsemist, kus mõni austusväärsetest kirikuisadest loeb palveid, viibutatakse riste ja piserdatakse pühitsetud vett. See peegeldab Syriza soovi kirikut ja riiki võimalikult lahus hoida ning partei usklike liikmete sõnul näitab ka austust kiriku vastu – ateist Tsipras ei anna vannet, millesse ta ise ei usu.

Tsipras soovis sekulaarset tseremooniat, kus pühitsuse soovijate jaoks osaleb mõni mitte nii kõrgeauline preester – Syriza koalitsioonipartner Sõltumatud Kreeklased (ANEL) on konservatiivne, rahvuslik-kristlik erakond ning nende liikmed ilmselt olid pühast veest huvitatud küll. ANEL on lisaks sageli suisa rassistlik ning partnereid paistab ühendavat eelkõige vastuseis troikale (Euroopa Liit, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond) ja soojad suhted Venemaaga.

Kumbki pole praegustes oludes hea uudis Euroopa Liidule, rõõmustab aga Venemaad. Putingi saatis Tsiprasele Vene saadiku vahendusel õnnitlusi, ehkki kevadel, peagi pärast Krimmi annekteerimist, mil kreeklane Kremlis käis, nad ei kohtunud. Ka ANELi paremradikaalidel on head suhted Venemaa aatekaaslastega ning pole välistatud, et Kreeka suurtel muutustel hakkab olema mõju ka euroliidu välispoliitikale.

Valitsuse esimesel tööpäeval asus Tsipras usinalt valimislubadusi täitma, teatades sadamate ja energiasektori erastamise peatamisest, 15 000 töölise tagasipalkamisest ning miinimumpalga ja pensionide tõstmisest, mis läheb riigile maksma ligi 12 miljardit eurot. Stopp, mis sellega seoses meenub? Liigsetel kulutustel riigisektoris oli mäletatavasti oma osa Kreeka majanduskriisi jõudmisel.

Tsipras aga peab praeguste kitsaste olude peamiseks arhitektiks siiski Euroopa Liidu ja Kreeka senise valitsuse koostöös kehtestatud kasinusprogrammi. Isegi kui selle viimasega mitte nõustuda, tundub igati mõistlikuna Tsiprase ja Syriza plaan võidelda praegu kehtestatud tingimustega ja nõuda hiigelvõla käes vaevlevale Kreekale uut tagasimakseplaani. Praegu on võlg 175 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust ning paistab vähemalt äärmiselt küsitav kui mitte võimatu, et plaan «enne maksa võlg ja siis kosuta oma majandust» võiks Kreekale kasulik olla.

Seda enam tekitavad küsimusi kulukad muudatused, mis suuresti seisnevad mitmete kärpepoliitika toetamiseks sisse viidud reformide kaotamises. Positsioon kõikvõimalike muutuste sisseviimiseks on Syrizal aga käes – vasakäärmuslik erakond jättis senised valitsuserakonnad koalitsioonist välja.

Pärast valimisvõitu lubas Tsipras tõestada, et kõik Kreekale rasket tulevikku ennustavad Kassandrad eksivad, ja tõmbas sellega endale antiikmüütidega rohkem kursis olijate tähelepanu. Paistab, et mees lubas mõnd müüdi uusversiooni, sest Kassandra needus seisnes just selles, et ta näeb, mis juhtub, ega eksi selles kunagi, ent keegi ei usu teda.