Reedel Õpetajate Lehes: tublimad koolibussijuhid, Keila-Joa kooli sulgemine ja arheoloogia-aasta 2014

Õpetajate Lehe esikaas. Foto: Repro

Reedene Õpetajate Leht kirjutab Keila-Joa kooli sulgemisest, arheoloogia-aastast 2014, tublimatest koolibussijuhtidest ja paljust muust.

Tunnustatud koolibussijuht roolib ja hoolib

24. jaanuaril austati Varbusel Eesti tublimaid koolibussijuhte. Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile esitatud 47 kandidaadi seast valis žürii välja seitse koolibussijuhti. Eesti keskmine koolibussijuht on Vello või Aivar (47 seas viis Vellot ja neli Aivarit!), keeranud rooli paarkümmend aastat, sõbralik ja tähelepanelik, pöörab suurt tähelepanu laste koolitee ohutusele ‒ loetles soovitustes kõlama jäänud jooni konkursi eestvedaja, Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Teenekat Keila-Joa kooli ähvardab sulgemine

Mullu suvel tähistas Keila-Joa kool pidulikult ja rahvarohkelt oma 50. sünnipäeva, kooli likvideerimisplaanist seal ei räägitud. Nüüdseks on haridus- ja teadusministeerium otsustanud liita kooli aga Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooliga, mille käigus Keila-Joa kool iseseisva juriidilise asutusena kaoks. Tagamaid selgitavad HTM-i koolivõrgu osakonna konsultant Jürgen Rakaselg ning Keila-Joa kooli direktori kohusetäitja Kristi Kivipuur.

Meie aja kangelased

Kaarel Tarand: „Valija peab tegema tõsiseid järeldusi. Esiteks peab hoiduma selliste inimeste valimisest, kes ei ole mõistnud, et parlament ongi avaliku rääkimise keskne koht riigis. Teiseks kõlbavad mittemõistjatega sama vähe parlamenti inimesed, kes kardavad oma seisukohti avalikult välja öelda või ei soovi demonstreerida oma valijatele, kuidas nad valijatele antud lubaduste eest igapäevatöös seisavad. Ja kolmandaks, kõigilt praegu kandideerijailt peab valija nõudma dokumenteeritud kinnitust selle kohta, et riigikogu järgmisesse koosseisu valituks osutudes ei astu nad ühtki sammu, mis piiraks avalikkuse juurdepääsu riigikogu komisjonides toimavale.”

Kas kunstnik on ühiskonnale koorem?

„Kunstnik peab kompama me identiteedi, me teadlikkuse, arusaamise piire,” kirjutab Jürgen Rooste.

Samm aastakümnetetagusest ajast tänapäeva

Viimase kuue aasta jooksul on kutsehariduses toimunud tõeline revolutsioon – kui veel aastatel 2006–2007 õpiti mitmel erialal 1970- või 1980-ndatest pärit õppematerjalide järgi, siis viimase kuue aasta jooksul on ilmunud 68 uut ja nüüdisaegset õppematerjali.

Sissevaade mehaanika ja metallitööde õpikusarja

Tallinna mehaanikakooli metallierialade juht Anu Kull kirjutab mehaanika ja metallitööde seitsmeosalisest õpikusarjast ja väidab, et uus õpikusari ei toeta üleminekut väljundipõhisele õppele.

Tartu TULUKE otsib kuut kooli ja kaht lasteaeda

Tartu kolmes koolis on juba pool aastat harjutatud, kuidas leida klassiruumis tekkinud probleemidele lahendusi rühmaaruteludes kolleegidega. Esimeste tulemustega rahul tartlased kutsuvad nüüd teisigi koole-lasteaedu rakendama Norrast pärit koolikultuuri parandavat LP-mudelit ja projektiga ühinema.

Minevik jääb alati meiega

Mari Klein kõrvutab kaht ajalukku vaatavat romaani: Jan Kausi „Ma olen elus” ning Tove Alsterdali „Vaikusesse maetud”.

Hiina ja soome-ugri keelte ühisest päritolust

Filosoofiadoktor Jingyi Gao on uurinud üle kümne aasta hiina ja uurali (soome-ugri) keelte ühiseid jooni. Eesti keelt valdav dr Jingyi Gao õpetab hiina keelt Tartu ülikoolis ning Jaan Poska gümnaasiumis. Jingyi Gao kirjutab, et 2008. aastal Pekingis ilmunud hiinakeelses monograafias on esitatud 363 sõnatüve, mis on hiina ja uurali keeltes võrreldavad.

Meie ja nemad. Nemad ja meie

Ene Pajula: „Ei pea olema moodne geeniteadlane, et teada – segatud veri hoiab vaimu värske ja segaabieludest sündinud lapsed on keskmisest andekamad.”

Öškamöška ehk Missioon nagu vikerkaar

Lea Jürgenstein meenutab oma kümmet nädalat Komi Vabariigi riigiteenistuse ja juhtimise akadeemias eesti keele õpetajana. Regionaalteaduste ja rahvusvaheliste suhete eriala õppekavas on 140-tunnine eesti keele kursus, mis on jagatud kahele semestrile.

In memoriam Maria Tilk – vaimse vapruse kandja

Maria Tilga üliõpilane Monica-Linde Klemet meenutab Tallinna ülikooli armastatud õppejõudu ja kasvatuskultuuri ajaloo uurijat dotsent Maria Tilka.

Miks ma eelistan lasteaiale lastehoidu?

Üheksa aastat väikelastega töötanud Irina Kalso arutleb oma kogemuse põhjal, miks parimat alusharidust saab lapsele pakkuda kodu või suurtest lasteaedadest oluliselt lapsekesksem lapsehoiurühm.

Toila gümnaasiumi juhib erukolonel

Toila gümnaasiumi uue, vaid mõned nädalad ametis olnud direktori Riho Breiveli meelest tasub muuta koolisüsteemi nii, et põhikoolis oleks kuus ja gümnaasiumis samuti kuus klassi, nagu on Soomes. Õpetajate tase oleks siis tugevam, põhjendab Breivel.

Olukorrast muinasriigis: arheoloogia-aasta 2014

Arheoloog Ants Kraut tutvustab muinasteaduse leide, välitöid ja 2014. aastal ilmunud trükiseid, mis talletavad teadlaste hinnangud muinasmaastikule ja sealt leitule.

Kultuurisündmuse erilehest saame teada, mis üritused toimuvad muusika-aasta raames, mida pakuvad teatrid kooliõpilastele ja lasteaialastele.