Juhtkiri: Kreeka piinade lunastajad

Foto: Urmas Nemvalts

Vanakreeka mütoloogia on tulvil traagilisi kangelasi ja tegelasi, kelle saatus üks koledam kui teisel. Kuulus Herakles võitles lõvi ja hüdraga, puhastas Augeiase tallid, sai jagu isegi kolmepäisest Kerberosest – aga tema kurb lõpp saabus mürgitatud särgi ja tuleriida läbi.

Kreeka saatusejumalannad, moirad ketrasid pühapäevastel valimistel hävingulõnga riiki viimasel perioodil valitsenud n-ö peavooluparteidele. Viimased kolm aastat Kreekat väga keerulises olukorras karidest mööda loovinud Antonis Samarase paremtsentristlik Uus Demokraatia kogus küll ligi 28 protsenti häältest, kuid teine koht tähendab Kreeka valimissüsteemi juures olulist kaotust parlamendikohtades. Võitja saab n-ö preemiat, et tal oleks hõlpsamalt võimalik enamusvalitsus moodustada. Võitjas ei olnud seekord kahtlust. Vaid väheke jäi puudu, et Kreeka uus peaminister Alexis Tsipras saanuks valitsuse teha üksnes oma vasakradikaalse Syriza erakonnaga, mis kogus üle 36% häältest.

Mida Tsiprase valitsus Kreeka juhina nüüd teeb, on esialgu hägune. Syriza lubadused olid muusika lihtsa kreeklase kõrvadele: parandada sotsiaalolusid ning seista vastu «Brüsseli diktaadile», mida paljud peavad ka otsesõnu Angela Merkeli diktaadiks. ELi mahukad abipaketid on seotud nõudmistega reformida Kreeka majandust ja kärpida kulusid. Tsipras oma kasinusvastase retoorikaga võlus valijaid justkui Orpheus oma lüüraga. Kellele ei meeldiks kuulda, et kärbete all äganud lihtrahvas ei peagi enam oma kivi Sisyphose kombel mäkke veeretama, ning puuoksalt saab tulevikus vilja kätte edukamalt kui Tantalos.

Alexis Tsiprasel on kahtlemata valimistel saadud demokraatlik mandaat ELiga võlasuhete üle läbirääkimisi pidada. Kuid eks valijad on ka Angela Merkelil, kellele ihuvad hammast Saksa parempopulistid, või nimekaimust Soome peaministril Alex Stubbil, kes on juba öelnud, et mingit Kreeka võlgade andeksandmist ei tule – rääkida saab laenutähtaegadest. Soomes on ka valimised ukse ees. Milline on ruum kompromissiks, näeme lähikuude jooksul. Nii nagu ütles eile europarlamendis Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble: Kreeka inimeste kannatusi pole põhjustanud Brüssel või Euroopa Keskpank, vaid Kreeka enda poliitilise eliidi tegematajätmised aastakümnete vältel.

Soome tuntud majandusanalüütik Sixten Korkman leidis Helsingin Sanomates, et paljuräägitud «Grexit» ehk Kreeka lahkumine euroalast on valimisjärgselt küll üks võimalus, kuid mitte see kõige esimene stsenaarium. Tõenäolisem on ka nüüd, et leidub taas üks kompromiss ning Kreeka jätkab koos euroga. Lõpuks on nii Syriza kui «kurja Brüsseli» soov ja huvi Kreeka majandust jalule aidata.