Juhtkiri: rõõmus õpetaja heas Eesti koolis

Foto: Teet Malsroos/ Õhtuleht

Kooliaasta algab teadmistepäeva kõnedega, ent mõne päevaga lahtub alguse ärevus ja koolist saab argine asi. Ehkki enamikul meist on elus vähe neid aastaid, kus meil kooliga igasugune (perekondlik) kokkupuude puudub, on ses suhtes ometi erinevaid tasemeid.

Lapsevanemana kipume kooli unustama selle hetkeni, kui tuleb mingi konkreetne probleem või vähemalt kutse lastevanemate koosolekule. Samas tunneb enamik meist end olevat piisavalt asjatundlik, et haridusküsimustes sõna sekka öelda. Teadmistepäev võiks olla sobilik juurdlemiseks, kas teame koolist piisavalt või oleme endale loonud asjatundlikkuse illusiooni.

Seda enam, et see õppeaasta saab lapsevanematele-valijatele olema mõnevõrra teistsugune päris tavalistest. Kevadtalvel on meil põhjust uurida tähelepanelikult erakondade haridusprogramme ning muu hulgas ka nende järgi kujundada oma otsust riigikogu valimistel.

Eesti koolid on head, aga mõnevõrra rõõmutud, öeldakse viimastel aastatel haridusuuringutele tuginedes. Laste teadmisi mõõtvates ja rahvusvahelist võrdlust pakkuvates haridusuuringutes on Eesti märkimisväärselt headel kohtadel.  

Koolirõõmu kipub aga võrdlusuuringute järgi Eestis nappima. Rahulolematud on nii õpilased kui õpetajad. Kusjuures õpetajaid häirib nende kutse vähene tunnustamine ühiskonnas. Ühelt poolt on õpetajatele ühiskonna poolt pandud surve väga suur. Teiselt poolt napib kiitust ja julgustamist.

Kui me tahame, et Eesti kool saaks paremaks, peaks ühiskonna liikmed haridusametnikust lapsevanemani suhtuma Eesti õpetajatesse toetavalt ja soosivalt. Eesti õpetajad on ühed maailma tõhusaimad. Meie koolides on keskeltläbi hea distsipliin ning tunniaega ei kulutata tühjale-tähjale.

Samas napib õpetajatel eneseusku, millest omakorda töö tulemused suuresti sõltuvad. Ehkki Eesti õpetajate pedagoogilised veendumused on ühed edumeelsemad ja nüüdisaegsemad, on klassis kasutatavad õpetamismeetodid pigem traditsioonilisemad kui teistes riikides.

Loodetavasti tuleb ses asjas abi näiteks Arengufondi algatatud uuest tiigrihüppest ning paljust muustki, mida hariduse edendamiseks ette võetakse.

Meil pole mingisugust põhjust Eesti kooli, aga ammugi mitte Eesti õpetajaid halvaks pidada. Küsimus saab olla ainult selles, kuidas teha Eesti koolist maailma parim kool. Rõõmus õpetaja on võtmetegur. / lk 3