President pidas noorteparlamendile tervituskõne.

FOTO: Riigikogu

Narva Noorteparlamendi IX koosseisu esimees Arina Tšekanina kirjutab Postimehe arvamusportaalis valimisea langetamise küsimusest Narva Noorteparlamendi kogemuse näitel.

Novembris toimus riigikogu kultuurikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni avalik istung, kus arutleti valimisea langetamise ja koolides õpetatava kodanikuhariduse üle. Narva Noorteparlamendil oli hea võimalus avaldada avalikul istungil Narva noorte arvamust mõlema teema üle, kuna kahjuks on valimisea langetamisest arutledes jäänud eestivene noorte arvamus varju ning Narva Noorteparlament püüab seda korvata.

Kodanikuharidus on oluline suund kooliõppekavas. Kuid õppekavas on vaja kindlasti kajastada ka seda, et õpilased peavad praktikas rakendama omandatud teadmisi ning igapäevases elus oma kodanikupositsiooni üles näitama. Kodanikuharidus on noorte elus seotud selliste oluliste arusaamadega nagu algatus, aktiivsus ning vabatahtlikkus. Üks võimalus nende kasutamiseks on kooli õpilasesinduse töös osalemine ja osalemine noortekogu töös.

Narva linna noortevolikogu – mille nimeks on Narva Noorteparlament – töötab juba 15. aastat järjest ning praegu on ametis oktoobris valitud üheksas koosseis. Narva Noorteparlamendi tegevus kinnitab seda, et 7. kuni 11. klassi õpilased on väga aktiivsed linna ja riigi kodanikud. Narva Noorteparlamendi liikmed kuuluvad Narva linnavolikogu kolme komisjoni. Noorteparlamendi liikmed kohtuvad regulaarselt linnapea, linnavolikogu esimehega ja teevad linna arengukavasse ning teistesse linna dokumentidesse tähtsaid muudatusettepanekuid. Juba 11 aastat järjest on noorteparlament iga aasta detsembris korraldanud suure heategevuskontserdi, kus korjatud raha antakse üle ühele organisatsioonile, mis aitab puuetega lapsi või mis töötavad riskirühma kuuluvate lastega.

Noorteparlamendi liikmete lemmiksõna on projekt: me kirjutame pidevalt erinevatesse fondidesse projekte, kust saame toetusi erinevate tegevuste elluviimiseks. Nii on tänu sellele Narvas tekkinud mõned  huvitavad üritused nagu näiteks «Miss Mister Lips» ja Narva Linna Päevade «Noorte Tänav». Noorteparlamendi liikmed osalevad pidevalt vabatahtlikena erinevates üritustes. Meie abiga viiakse läbi «Teeme Ära!»-aktsioonid, Narva Energiajooks, infomess «Orientiir» ja teisi suuremaid üritusi. Sellest lähtuvalt võime öelda, et aktiivne ja ühiskondlikult kasulik tegevus kinnitab, et tänapäeva noored üritavad olla ühiskonnas vajalikud, informeeritud ja aktiivsed. Muuhulgas oleks hea, kui seda praktilist ühiskondliku tegevuse aktiivsust arvestatakse koolis kodanikuõpetuse hinde väljapanemisel.

Kui rääkida valimisea langetamisest kohalike omavalitsuste valimistel kuni 16. eluaastani, siis Narva Noorteparlament toetab seda ideed. Asi on selles, et Noorteparlamenti satuvad noored valimiste kaudu. Valimised toimuvad igas õppeasutuses, mille ajal 7.–12. klassi õpilased annavad oma hääle sellele inimesele, keda nad arvavad vääriliseks. Selline süsteem oli meil Narvas välja mõeldud eesmärgiga, et noortel oleks harjumus valimistel osaleda ja tunnetada vastutust. Eelmise aasta valimistel 10. oktoobril oli valijate aktiivsus 68 protsenti. Kokku kandideeris noorteparlamenti 52 inimest, Narva Noorteparlamendi IX koosseisu liikmeteks said 31 liiget. Juhul, kui riigikogu annab noortele võimaluse hääletada alates 16. aastast, siis on vaja seadusandluse kaudu anda ka noortevolikogule võimalus esitada oma liikmeid linna ja kohalike omavalitsuste volikogude komisjonidesse.

Niisiis oleme me kindlad, et kaasaegne noor inimene peab olema mobiilne ja informeeritud. Tal peab olema võimalus oma ideede realiseerimiseks ja selge kodanikupositsioon. Ta ei või olla ükskõikne toimuva suhtes, peab oskama seista oma arvamuse eest, lahendama oma probleeme ja tegema konkreetseid asju. Kaasaegne noor inimene peab olema tööturul vajalik, realiseerima oma võimalusi, orienteeruma ametites ja õppimisvõimalustes. Loomulikult  me tahame, et meie noored oleksid tolerantsed, oskaksid teha head ning oskaksid loovutada oma aega teiste heaks.