Lauri Beekmann: Statoil astub Baltikumis teistkordselt alkoholipoliitika ämbrisse

Lauri Beekmann Foto: Erakogu

Eesti Karskusliidu esimees ning Põhjamaade ja Baltikumi alkoholi- ja narkopoliitika võrgustiku peasekretär Lauri Beekmann kirjutab Postimehe arvamusportaalis Tallinna otsusest keelata kange alkoholimüük tanklates ning Statoili otsusest see kohtusse kaevata.

Kaks tähelepanekut viimaste kuude otsustest nii riikliku kui ka kohaliku alkoholipoliitika valdkonnast: poliitikud ja erakonnad on astunud olulisi alkoholipoliitilisi samme, vaatamata tugevale äriettevõtete vastuseisule; ning teiseks, firmad, kes näevad ennast lahutamatu ja loogilise osapoolena kõikvõimalikes rahva tervise kesksetes alkoholipoliitika ümarlaudases, asuvad kohe, kui riik või omavalitsus otsustab tõendatult efektiivseid meetmeid rakendada, manipulatiivsele vasturünnakule väites, et need meetmed rikuvad nende ärivabadust ning et tõenäoliselt peavad nad nüüd inimesi lahti laskma, vähem makse maksma või koguni Eesti piiridest oma tegevuse välja kolima.

Selles tegevuses ei ole muidugi midagi uut. Kui Leedu paar aastat tagasi oli lähedal alkoholireklaami lauskeelustamisele, käis Carlsbergi grupi asepresident kohtumas peaministriga ning ähvardas samuti oma äri Leedust ära viia, telekanaleid plaaniti naaberriikidesse ümberregistreerida jne.

Tulles aga tagasi positiivse juurde, siis julgustav on näha, et nii vabariigi valitsus kui Tallinna linn omavalitsusena on teinud märkimisväärseid samme (aktsiisi tõstmine ja kättesaadavuse vähendamine), jättes firmade ärilised huvid tahaplaanile ning seades rahva tervise argumendid tähtsamaks. Kas mõlemil otsustajal on veel motiive? Võimalik, muidugi, kuid ned ei ole antud juhul olulised. Kõnealused meetmed on selgelt efektiivsed ja kuuluvad WHO kolme kõige kaalukama soovituste nimekirja. Tublid, mõlemad!

Pea samaväärselt oluline on mõista ka vastujõu tegevust, et ka edaspidine poliitika arendamine kaotaks oma roosad prillid ning mõistaks alkoholitootjate ja -müüjate karjuvat huvide konflikti. Keskendume järgnevalt ühele ilmekamale näitele. Statoil kaebas Tallinna linna otsuse keelustada kange alkoholi müük tanklate territooriumil asuvates kauplustes kohtusse. Statoil on tuntud Norra kütusefirma, kes on Balti riikides asunud kummalisel kombel alkoholiäri üheks eestkõnelejaks. Nimelt asusid nad samasugusele rünnakule 2009. aastal Leedus, kui seal otsustati keelustada öine alkoholimüük ja seda siis ka muidugi tanklates. Juhtum pälvis olulist tähelepanu ka Statoili kodumaal Norras, kus sellist sekkumist Leedu alkoholipoliitikasse negatiivses valguses kajastati. Eriti drastiliseks teeb asja ju tõsiasi, et Statoil on Norra riigile kuuluv firma. Norra on aga teadaolevalt läänemaailma kõige efektiivsema ja karmima alkoholipoliitikaga riik. Seal ei tule kõne allagi, et Statoili tanklates alkoholi müüdaks. Seda ei tehta tavakauplusteski. Alkoholimüük on riikliku jaemüügi monopoli Vinmonopolet kauplustes, mida kogu riigis on üsna vähe. Need on regulatsioonid, mis toimivad ja mille tulemusena on Norra elanike keskmine alkoholitarvitamine Euroopa madalaimal tasemel. Need on meetmed, mida küsitluste kohaselt sealsed elanikud toetavad ja normaalseks peavad.

Norra valitsus on Statoili suurim osanik, omades 67 protsenti aktsiatest. Kuigi 2012. aastast haldab Statoili tanklate võrgustikku Kanada firma Couche-Tard, seostub meile Statoil ikka oma emamaa Norraga. Ma ei oska arvata, millist rolli täidab Statoili peakorter praeguses kohtujuhtumis Eestis, kuid pilt, mis meile siin kangastub on siiski üsna kõneks: Kui Balti mere piirkonnas alkoholiga kõige enam kimpus olevad väiksed riigid püüavad oma senist väga liberaalset alkoholipoliitikad reguleerida, astub sellele ette piirkonna kõige edukama alkoholipoliitikaga riigi firma.

2009. aasta Leedu juhtumi tõstis üles ka kohalik ajaleht Dagens Næringsliv, kes avalikustas Statoili peakorterist Leedu valitsusele saadetud privaatsena mõeldud kirja. Norra poliitikud reageerisid sellele karmilt ning nimetasid seda «eetiliselt problemaatiliseks» ning «silmakirjalikuks». Surve sundis Statoili taganema ning Statoili esindaja Ola Morten Aanestad ütles telekanalile NRK, et «seda kirja ei oleks tohtinud kunagi saata.» «Ei ole meie ülesanne mõjutada alkoholipoliitika kujundamist teistes riikides,» lisas ta.

Tõenäoliselt kõik äriettevõtted omavad eetilisi ja väärtuspõhiseid raame ja ma täitsa mõistan, et igas olukorras kasumit püüdlevas konkurentsis toimub sage sisemine konflikt nende põhimõtetega. Kuid olgu ka need juhtumid meenutuseks kõigile ettevõtetele, et kui nende äri läheb selgesse konflikti rahva tervise ja sotsiaalse turvalisusega, mõjutab see nii nende mainet kui ka seeläbi ärilist edukust.

Statoili kodulehel  on kirjas järgmised üllad põhimõtted: «Me käsitleme eetikat oma äritegevuse lahutamatu osana. Me oleme pühendunud tegema Statoili tuntuks oma ärieetika kõrge standardi poolest. Statoil ootab kõrgeid eetilisi standardeid ka kõigilt, kes tegutsevad meid esindades... Me julgustame ka oma äripartnereid rakendama meie ärieetika standarditega kohanduvaid põhimõtteid.»

Kange alkoholi müügi keelustamine tanklates on loogiline samm vähendamaks roolijoodikluse ja muude alkoholiga seotud kahjude riske. See on põhimõte, mida peetakse iseenesestmõistetavusena Skandinaavia maades ning see otsus on meil horisondil nagunii terendanud. Need on otsused, mis peaksid ärihuvide sekkumiseta langetatama ja millal siis veel kui mitte nüüd kui meie juhtiv erakond on seadnud sihi saada uueks Põhjamaaks. Terviklik ja piirav alkoholipoliitika on Põhjamaa üks selgetest eripäradest.