Aivar Sõerd.

FOTO: Urmas Luik/ Pärnu Postimees

Riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformierakond) kirjutab, et majanduskasvu jätkudes on olemas võimalus, et järgmise nelja aastaga tõuseb keskmine palk 1500 euroni ja miinimumpalk 650 euroni kuus. Kui miinimumpalk on 650 eurot, siis sellest madalamat palka maksta ei saa ja IRLi kava muutub mõttetuks ning tööandjale ja töövõtjale ebasoodsaks.

Eestit ei saa juba mõnda aega enam lugeda odava tööjõuga riigiks ja prognooside järgi jätkub palgakasv ka eelseisvatel aastatel. Inimeste palgaootused püsivad kõrged, samal ajal on ettevõtetel suurimaks takistuseks tootlikkuse ja lisandväärtuse  suurendamisel kvalifitseeritud tööjõu nappus. Ettevõtted peavad sellega arvestama ja palka tõstma, vastasel juhul lahkuvad oskustöölised kõrgema palgatasemega riikidesse. Kuna tootlikkuse kasv juba mõnda aega ei suuda palgakasvuga sammu pidama, peavad ettevõtted suurenevat palgakulu katma kasumite ja investeeringute arvel. Riigi poolt pakutav lahendus oleks üldine tööjõu maksukoormuse langetamine.

Meil on palgavaesuse probleem, selle lahenduseks saab olla liikumine kõrgemapalgaliste töökohtadega majanduse suunas. Meil on probleemiks ka madalamapalgaliste kõrge maksukoormust, mis tuli sellest, et tulumaksuvaba miinimum püsis muutumatuna pikka aega. Maksuvaba miinimumi tõstmine on vahend, millega saab madalamapalgaliste maksukoormust vähendada. Lisaks sellele meetmele aitab kõigi töötajate maksukoormust ja ettevõtete tööjõu maksukulu vähendada ka üldine sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksete määra langetamine.

IRLi maksukava järgi võidab alla 500 eurose sissetulekuga inimene 69 eurot kuus. Selle palga suurenemisel on iga juurdelisatava euro maksukoormus 40 protsenti, millest 20 protsenti on üldine tulumaks ja teine 20 protsenti tuleb kahaneva maksuvaba miinimumi arvel. IRLi maksukava järgi väheneb maksuvaba miinimum 500 eurolt 154 eurole astmeliselt ja vastassuunaliselt palgakasvuga seni kuni palk jõuab 846 euroni.

Selle kava järgi võib 846 euro suurusest palgast väikesema palga tulumaks olla isegi väiksem kui praegu, aga nii see ei jää, sest ka teised erakonnad pakuvad tööjõumaksude langetamist praeguse maksukoormusega võrreldes.

Näiteks Reformierakonna maksukavaga võrreldes on see piir mitte 846 euro, vaid juba 650 euro suuruse palga juures. See tuleb sellest, et võrreldes praeguse 154 euro suuruse maksuvaba miinimumiga pakume meie selleks 300 eurot kuus ja lisaks alaneb ka sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmakse määr.

Vaadates tööjõuturu arengut ja palgaprognoosi, siis majanduskasvu jätkudes on olemas võimalus, et järgmise nelja aastaga tõuseb keskmine palk 1500 euroni ja miinimumpalk 650 euroni kuus. Kui miinimumpalk on 650 eurot, siis täistöökohaga töötajale sellest madalamat palka maksta ei saa ja vähemalt meie maksukavaga võrreldes muutub IRLi kava mõttetuks ning tööandjale ja töövõtjale ebasoodsaks. Kui pakutav maksusüsteem soodustab vaid palgaskaala madalama otsa palkade maksmist, siis on selline süsteem takistuseks kõrgema palgaga töökohtade poole liikumise suunas.

Imelik oli kuulda võrdlust, justnagu oleks IRLi maksukava autor Roland Reagan. Reagani maksureformi põhisisu oli maksusüsteemi lihtsustamine, maksuastmete vähendamine ja üldise maksukoormuse langetamine. Reagani maksureformiga langes toona USAs kõrgeim maksumäär 70 protsendilt 28 protsendile. Tuntavalt võitsid ka madalamapalgalised ja maksureformi põhiliseks eesmärgiks oli madalamate maksudega majanduskasvu stimuleerimine. Selle ajaloolise ja omal ajal ka tulemusliku maksureformi põhisisu oli seega hoopis midagi muud võrreldes sellega, mida IRL plaanib.