Juhtkiri: dokumentidega võõras linnas

Loodetavasti kohaneb endine Guantánamo vang, jeemenlane Ahmed Abdel Qader (31) Eestis nii hästi, kui see võimalik on. Iga inimese jaoks oleks katsumus alustada oma elu uuesti pärast 12 aastast vangisistumist, olles kogu selle aja ebaselge staatuse ja tulevikuväljavaadetega. Seda enam, kui uus elu algab täiesti teistsuguses keskkonnas, võõral maal, harjumatus kliimas. Paigas, kus inimesed ümberringi kõnelevad tundmatut keelt ja rahvuskaaslasi sama hästi kui ei leidu. Eestlane võib ju hetkeks kujutleda olukorda, et ta peaks hommepäev alustama uut elu Jeemenis – kõik on totaalselt teistmoodi, asi pole lihtsalt selles, et seal pole saada harjumuspärast rukkileiba või kohukesi.

«No mida sa teed, kui oled kõigile võõras / ja koduni miljoneid miile on tee,» laulis kunagi Ruja. See, et inimesi üldse niimoodi teisele poole maailma kolitakse, on muidugi iseendast paras 21. sajandi kurioosum. Oleks palju arusaadavam, kui vabastatud vang võiks minna tagasi oma koduriiki või võtaks teda vastu Ameerika Ühendriigid, kes teda kinni on hoidnud. Paraku ei ole need võimalused Eesti otsustada. Kahtluseta on aga Eestisse saabunud mehele parem kolida siia, olgugi tundmatusse, kui istuda kurikuulsas Guantánamos ilma selge vabanemisperspektiivita.

Avalikkuses on väljendatud ka mõningat pahameelt, miks on saanud avalikuks varjupaigataotleja nimi ja muud üksikasjad tema kohta. Ühest küljest, kui mingi info on juba ilmunud New York Timesis, siis pole Eestis võimalik silmi kinni pigistada ja teha nägu, et me seda ei tea. Selline mõte oleks lihtsalt pettekujutlus. Teisalt, tegemist on uudissündmusega, mille kajastamine meedias on elementaarne. Igaüks võib ka lugeda Ahmed Abdel Qaderi varasema tegevuse kohta USA avalikest kohtudokumentidest ning kujundada selle põhjal oma arvamuse. Olnuks üpris mõeldamatu, et Eesti ametnikud ei lisanuks sellele oma hinnanguid ja kommentaare.

Eesti oludes peab arvestama, et lõunamaise välimusega mees äratab meie tänaval kõndideski tähelepanu lihtsalt oma olemasoluga. Kui aga inimene saab juba Eestis ametliku elamisloa, siis on selge, et tal on võimalik kasutada liikumisvabadust ning tulevikus otsustada, kas ta tegelikult soovib siduda oma elu Eestiga, või siis mitte.

Guantánamo vangilaagrist Kuubal asuvas USA mereväebaasis on kujunenud terrorivastase sõja negatiivsete külgede sümbol. Selle sulgemine oli president Barack Obama valimislubadus juba 2008. aastal. Reaalsus on kujunenud siiski märksa keerukamaks kui kunagised lubadused. Ometi on viimase aasta jooksul on sealseid vange aktiivselt minema toimetatud ning vastuvõtvate riikide seas on olnud teisigi USAst üpris kaugeid maid. Kokku on sealseid vange vastu võtnud vähemalt 55 riiki ning juba 2010. aastal võttis ühe usbeki päritolu vangi vastu ka Läti.