Vandeadvokaat Jüri Raidla keskendus presidendi kärajate väitluspäeval oma kõnes «Kuidas teha vahet tähtsal ja vähem tähtsal?» kahele teemale: Eesti riigi strateegiale ning õigusloome ohjeldamisele.
Jüri Raidla: õigusloomet tuleb ohjeldada
16. jaanuar 2015, 16:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tähtsa, vähetähtsa ja vähem tähtsa eristamine on väikeriikidele palju tähtsam kui suurriikidele. Väikeriikidel ei jätku ressurssi, raha ega inimesi, et tegeleda vähetähtsate asjadega. Riikide konkurentsis väiksuse eest halastuspunkte ei anta,» rääkis Raidla.
See, kuidas tähtsat tähtsusetust eristada, sõltub Raidla sõnul sellest, kas meil on olemas Eesti riigi strateegia või mitte. Selline strateegia, mida pidevalt arendatakse ja värskena hoitakse, aitab selgeks teha, mida meil on vaja ja mida mitte. Seetõttu keskendus ta oma kõnes just sellele teemale.
Samuti kõneles Raidla õigusloome ohjeldamisest. Õiguse massloome pärsib tema sõnul ühiskonda ning lõppkokkuvõttes peab Eesti riigi kodanik selle kinni maksma.
«Vägisi tuleb tõdeda, et suurel määral on täna tegu ühiskonda koormava asendustegevusega,» ütles ta ning tõi näiteks Eesti Koostöö Kogu esile toodud tõsiasja, et 2014. aasta riigi õigusloome plaanide järgi tulnuks ette valmistada keskmiselt 3,5 eelnõu nädalas.
Raidla rääkis, et riigikogu esimehed räägivad enamasti vana aasta õhtul statistilisest näitajast, kui palju on riigikogu sel aastal suutnud seadusi vastu võtta. Tema arvates on tegemist sügavalt ebaõige mõõdikute süsteemiga, innustades järgmisel aastal riigikogu paremini töötama.
Seetõttu tegi Raidla järgnevatele riigikogu esimeestele ettepaneku: selle asemel, et rääkida vastuvõetud eelnõude arvust, tuleks kõneleda, mitu protsenti suurenes eestlaste toetus oma riigile. Samuti tuleks arutada, kui mitu olulist riigielu tähtsat küsimust sai lahendatud niimoodi, et enamik Eesti inimesi selle üle rõõmu tunneb.
Vabariigi Presidendi Mõttekoja kärajad keskenduvad teemale «Millist Eestit jõuame pidada?». Kärajatele kutsutud arvamusliidrid, kes esindavad riigiasutusi, ettevõtlust ja kodanikuühiskonda, otsivad ühiselt ja eraldi vastuseid Eesti tuleviku olemuslikele küsimustele.
Kärajad said president Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel alguse 2007. aasta oktoobris Pärnus.