Riina Vällo: eesti keel vajab lakkamatut sõnavõistlust

Riina Vällo Foto: Erakogu

Eesti keel vajaks hädasti lakkamatult toimuvat sõnavõistlust, selleks võiks olla näiteks uudissõnade loomise portaal, pakub välja tõlkija Riina Vällo, üks tänavuse sõnavõistluse võitjatest.

Täna tõmmatakse joon alla järjekordsele sõnavõistlusele, millest tulenevalt on meie sõnavara taas kord kümmekonna sõna võrra rikkam. Paraku võib aga vist üsna kindlalt ennustada, et suurem osa neist sõnadest vajub unustusse ning käibele jäävad vaid üksikud. Seepärast on ehk täna paslik arutada, kas niisugune kord viisaastaku jooksul kampaania korras sõnade meisterdamine on just kõige õigem viis meie keele arendamiseks. Vahest oleks mõistlikum ja tõhusam, kui sõnavõistlus toimuks pidevalt, katkematu protsessina?

Olen ammu mõelnud, et me võiksime seada sisse spetsiaalse portaali (näiteks uudissona.ee), kuhu iga soovija saaks igal ajal sisestada sõnu, mis vajavad eestikeelset vastet, ja kuhu kõik teised saaksid sisestada neile võimalikke vasteid, soovitavalt koos põhjendusega, mida kõigil huvilistel oleks võimalik kommenteerida ja ka hinnata. Küllap läheks osa nii leitud uudissõnadest iseenesest käibele ‒ ning žüriil ei tarvitseks asuda selgeltnägija rolli ja hakata ennustama, millised sõnad rahvas omaks võtab ja millised mitte. Lõppkokkuvõttes määrab sõna edukuse ju nii või teisiti ikkagi rahvas kui keele kandja!

Mõistagi võiks selle portaali haldajal olla kogu selles protsessis juhtiv roll. Ta võiks olla eestvedaja vastet vajavate sõnade sisestamisel, kutsuda vajadusel korrale mõnd kasutajat, kes kipub väljuma sündsuse piiridest, ning teha perioodiliselt ‒ näiteks kord aastas ‒ portaali saagist kokkuvõtteid, anda mõnedele sõnadele ametlik heakskiit, tõsta parimaid sõnapakkujaid esile jne. Kes võiks see haldaja olla? Esimesena tuleb küll pähe Eesti Keele Instituut. Kas tal leidub selleks vajalikku lisavõimekust?

Milleks uudissõnade portaali vaja on?

Mõni võib ju mõelda, kas neid sõnavõistlusi on üldse millekski tarvis. Veelgi enam ‒ kas neid on tarvis rohkem, kui neid seni on olnud? Kindlasti on. Esiteks pole vist kahtlustki, et maailm areneb tänapäeval kiiremini kui kunagi varem ning koos sellega tekib järjest ja aina juurde uusi asju, nähtusi ja protsesse, mille tähistamiseks on vaja sõna. Paraku on selliseid eesti keeles puuduvaid sõnu, mille järele tekib vajadus, kordades rohkem kui need kümmekond iga viie aasta tagant, mis praegu sõnavõistlusele välja pakutakse.

On hea, kui mõni sõna õnnestub võõrkeelest otse üle võtta ja oma keelde mugandada, nii et see kõlab eesti keeles igati suupäraselt ning on ladusalt käänatav või pööratav. Heaks näiteks selle kohta on ehk sõna link (internetis), mis haakub ka tähenduslikult suisa suurepäraselt: täpselt nagu päris elus avab link ukse või akna, avab see ka internetis uue akna. Kui mõelda aga kõigile neile sõnadele, mis samuti on viimastel kümnenditel eesti keelde üle võetud, kuid mis sugugi nii sujuvalt eesti keelde ei sobitu, siis neid kõiki ei jõuaks siin vist üles lugeda...

Teiseks, kui sõnade väljamõtlemiseks antud piiratud aja jooksul seda õiget vastet ei tule, ei tähenda see seda, et see ei võiks sündida mõne kuu või mõne aasta pärast. Näiteks ei leitud eelmisel sõnavõistlusel vastet sõnale poliitika, kuid kes teab: võib-olla on just see sobiv vaste praegu juba kusagil olemas!

Kolmandaks välistab meie praegune sõnavõistluste rütm sünonüümide loomise. Kui üks sõnavõistlus on läbi ja teatavale sõnale vaste leitud, on selle sõna puhul kõik muud variandid juba ette kõrvale heidetud. Portaalipõhise sõnavõistluse puhul oleks aga võimalik jätta edasimõtlemiseks avatuks ka need sõnad, millele on «ametlik» vaste juba leitud. Sel juhul pole võimatu, et millalgi hiljem tekib neile ka häid sünonüüme, mida võib kasutada eelmistega paralleelselt ja mis keelt ainult rikastavad või mis varasemad pikapeale hoopiski välja tõrjuvad.

Neljandaks on ilmne, et praeguse sõnavõistluste korralduse juures on üsna ebatõenäoline, et keelde tuleb juurde ka täiesti uue tüvelisi sõnu. Sõnavõistluste žüriid eelistavad ikka juba olemasolevatest tüvedest tuletatud uudissõnu ‒ ja see on ka mõistetav, sest see nõuaks juba täielikke selgeltnägemise võimeid, et öelda ette, milline uus tüvi võiks keele kasutajate seas läbi lüüa.

Teisalt rikastaksid meie keelt aga päriselt just uuetüvelised sõnad ning neid annaks meie 23-tähelisest päris oma tähestikust moodustada veel tubli must miljon. Küsimus on vaid selles, kuidas need keelekasutajatele omaseks teha. Mõistagi ei ole mingit imenippi selleks olemas ‒ ja seda ei ole ka portaalipõhine sõnavõistlus. Samas, kui mõni uuetüveline sõna on aga juba aasta või paar kusagil portaalis üleval rippunud, on siiski olemas tõenäosus, et keegi selle sealt mingil hetkel üles korjab ja rahva sekka viib. Igatahes on see tõenäosus kindlasti suurem kui tõenäosus, et mõni selline sõna tuleb käibele ühekordse sõnavõistluse žürii otsusel.

Seega vajab eesti keel hädasti lakkamatult toimuvat sõnavõistlust. Eesti keel on seda väärt!