Argo Ideon: ootamise talumatu raskus

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Osa, eelkõige eakaid inimesi kiirustab oma sääste ebasoodsa vahetuskursiga eurodeks muutma, ootamata juba kolme kuu pärast algavat vahetuskampaaniat, kuigi see tuleb parema, ametliku ja lõpliku kursiga.

Kogu seda eurojuttu on aetud juba küllastumiseni, ometi pole kõigini põhiline teave jõudnud. Sestap oleks mõistlik inimesi teavitada ka otse seal, kus rahavahetamine toimub: hetkel pangakontoreis ja valuutavahetuspunktides. Kui neis kohtades oleks nähtavalt üles riputatud plakatid, et 1. detsembrist alates toimub pankades vahetus kursiga 15,6466 krooni = 1 euro, siis vast pöörab mõni varajane vahetaja ka ukselt ringi.

Plakatite trükkimine poleks suur kulu ning pankadele ei maksaks õieti midagi need kas või koopiamasinaist välja lasta. Mis siis, et rahavahetajate endi äri huvides see pole, et inimesed vahetusega ootaksid.

Loodetavasti on ka politsei mõelnud sellele, et lähikuudel saabub panka hulk eakaid, kel võib-olla aastaid pensionist säästetud mõni tuhat sularahana kandekotis. Miljonivedude turvamine on tähtis, ent ka jultunud käekotivargail ei tohi tekkida «tööks» soodsat keskkonda.

Ilmselt on see aga paratamatu, et teatud osa inimesi jääb alati skeptiliseks võimult lähtuvate sõnumite suhtes. Ükskõik kui palju korrutada TVs või ajalehes, et raha kurss on lõplikult kindel, sajaprotsendiliselt seda lihtsalt ei usuta. Inimene võrdleb loetut-kuuldut oma elukogemusega ning tajub, et rahavahetus on läbi aegade olnud komplitseeritud, kahtlasevõitu asi, mille käigus on oht tüssata saada.

Naabrite juures Venemaal on paljude elu aastaid käinud nii, et palka hoitakse «kõvas» valuutas, seda siis igapäevavajadusteks tasapisi rubladeks vahetades. Moskvas näiteks on ka öö läbi võimalik valuutat vahetada – tõsi, öisel ajal võivad kursid hammustada.

Ise vahetasin osa sääste kroonist eurosse mullu kevadel valitsuskriisi aegu. Tol hetkel näis, et poliitiline risk muutub Eestis juba talumatult kõrgeks: pukki jäi vähemusvalitsus, eelseisev eelarveparandamise ülesanne tundus ränk ja kole. Neid fakte kõrvutades näis mõne kuu jooksul veel hullemasse krahhi sisenemine Eestis päris usutav väljavaade. Hea, et nii ei läinud. Eks see vahetus oli pigem väike närvide rahustamise meede, mitte mingi tõsine finantsoperatsioon – et vähemalt midagi sai tehtud.

Ehk on praeguste vahetajategi jaoks ruttamise algpõhjus hoopis pingete maandamises. Kaua peab seda €-päeva siis ootama?