Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka rääkis Presidendi Kärajate väitluspäeval, et kuigi Eesti innovaatilised ideed on alguses valulikult vastu võetud, võime täna näha tehnoloogia võidukäiku.
Taavi Kotka: innovatsioon läbi valu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Kotka sõnul on Eesti viimaste aastakümnete jooksul läbi viinud valusaid reforme, ükski neist pole tulnud ilma seadusemuudatuse ja poliitilise panuseta. «Kõik need reformid võiks võtta kokku ühe lausega- innovatsioon läbi valu,» selgitas kantsler, et ükski innovatsioon pole tulnud hõisates.
Ta tõi näiteks ID-kaardi, mis on kõigile kohustuslik ning mille reaalne kasu ühiskonna jaoks ilmnes 4-5 aastat pärast tehnoloogilise innovatsiooni elluviimist. Sama võib öelda ka näiteks digiretsepti ja e-kooli kohta.
Kotka arvamuse kohaselt on tehnoloogia aidanud meid edasi, küsimus on, kas sellised uuendused on veel Eestis võimalikud või mitte. «Mõni aasta tagasi hakati rääkima sellest, et Eesti tehnoloogiatiiger on surnud ja midagi uut me ellu viia ei suuda. Kuid suudame küll,» ütles Kotka ja lisas, et riik on tehnoloogiliselt väga heal järjel ja areneb kiiresti.
Kotka tõi heaks näiteks Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti reformi.
«2013. aasta suve alguses tuli külla Marek Helm ja rääkis, et meil on riigis tõsine probleem varimajandusega, probleem maksupettustega. Nii IMFi kui maksuameti enda hinnangul oli käibemaksu puudujääk üle 200 miljoni euro,» kirjeldas Kotka, kelle sõnul oli esimene samm lahenduse leidmiseks ettevõtjatelt kogutava infohulga parandamine.
«See on üks suuremaid muudatusi, mis selles vallas kümnel viimasel aastal on tehtud. Ma arvan, et need numbrid lähevad veel paremaks ja me oleme saanud oma majandus- ja maksukeskkonna ausamaks, see loob ka aluse uuteks võimalusteks,» rääkis Kotka reformist.
Täna on Kotka sõnul võimalik jälgida kuupõhiselt, mis majanduses toimub. «Saame sektorite kaupa vaadata ja aru saada, kuidas läks põlljumajandusel või metsandusel. Suudame hinnata suhteliselt kiiresti, kas muudatusel oli mõju, kas see oli positiivne või negatiivne. Suudame teha paremaid ja täpsemaid otsuseid,» kirjeldas MKMi asekantsler.
Vabariigi Presidendi Mõttekoja Kärajad keskendub teemale «Millist Eestit jõuame pidada?». Üritusele kutsutud arvamusliidrid, kes esindavad riigiasutusi, ettevõtlust ja kodanikuühiskonda, otsivad ühiselt ja eraldi vastuseid Eesti tuleviku olemuslikele küsimustele.
Kärajad said president Toomas Hendrik Ilvese algatusel alguse 2007. aasta oktoobris Pärnus.