Õpetajate Leht 16. jaanuaril 2015

FOTO: Õpetajate Leht

Reedene Õpetajate Leht kirjutab: 

2015. aasta olulised haridussündmused

Õpetajate Lehe ajakirjanik Sirje Pärismaa on koostanud ülevaate muudatustest, uuendustest, konkurssidest, võistlustest, konverentsidest ja muudest üritustest 2015. aasta hariduselus.

Action jõuab kooli. Lõpuks ometi!

Eesti kooli üks suuremaid puudusi on kahtlemata see, et tundides aina räägitakse, kuid väga vähe tegutsetakse. Hoolimata sellest, et õpilasi huvitab just action, mitte rääkimine, kirjutab Raivo Juurak.

«A mis värk nende annetustega on siis?»

Tallinna inglise kolledži õpilane Hiie Marie Uibo kirjutab lisarahast, mida lapsevanemad koolile maksavad, ja küsib: kas oleks parem, kui õpiksime vähemates tundides ja suurema hulgana koos? Kas peaksime loobuma inglise keele süvaõppest, kolmandast võõrkeelest ja IB-õppest? Kes sellest võidaks?

Milleks rahvuslik kool? küsib kirjanik Jürgen Rooste.

Saavahimulised eestlased

«Keelekaste» rubriigis kirjutab Priit Põhjala: «Kõige rohkem mõjutab saavahimu igasuguseid ametlikke tekste; paljud näivad alateadlikult tunnetavat, et saav kääne annab lausele rohkem kaalu, muudab öeldu-kirjutatu ofitsiaalsemaks ja relevantsemaks – sarnaselt võõrsõnadega. Tegelikult see muidugi nii ei ole, efekt on sootuks vastupidine – sarnaselt võõrsõnadega.»

Uhh, kui igav ja tüütu on olla abituuriumis!

Lõpuklassis ainult korratakse ja see on tüütu, kirjutab Jõhvi gümnaasiumi kauaaegne õpetaja Laine Põld.

Õpetajaks õppijad saavad oma e-portfoolio

Veebruarist hakatakse Tartu ülikooli klassiõpetajate praktikal kasutama uut hindamismudelit ja luuakse e-portfoolio keskkond, mille abil tõhustub õpetajakoolituse tudengite töökohal õppimine ning suureneb tagasiside.

Kaks ja pool meest

Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa: «Elulähedasi matemaatikaülesandeid on keerukam koostada, kui esmapilgul näib.»

Sissevaade koolivaliku korraldusse

Ühiskonnateadlased Kaire Põder, Andre Veski ja Triin Lauri on uurinud koolivalikut nii rahvusvahelises mõõtmes kui ka Tallinnas ning kirjutavad koolikohtade jagamisest Tallinna kooliturul aastatel 2011–2013.

Kolm kärbest ühe hoobiga

Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõud, 8. kutsetaseme ehitusinsener Enn Tammaru kirjutab «Jõulukellu» võistlusest, Eesti müürimeeste liidust (EMML) jne.

Teadmatuspõhine Eesti

Valitsus ei täida seadusandja tahet teaduse rahastamisel, kirjutab Tartu ülikooli rakubioloogia professor, endine haridusminister Toivo Maimets. Selle tulemusena on Eesti teadmistepõhistest riikidest maha jäämas ja teel tagumisse gruppi.

Lapsed, õue!

Õpetajate Lehe ajakirjanik Tiina Vapper kirjutab, kuidas läheb eelmisel aastal avatud kahel õuelastehoiul Eestis: üks neist asub Tartus, teine Tallinna lähedal Muugal.

Mida teha raamatukogus peale laenutamise ja lugemise

Rahvusraamatukogu ja Tallinna keskraamatukogu tutvustavad raamatuküljel, milliseid koolitusi ja lugemisprogramme nad õpilastele ning õpetajatele pakuvad.

Mis juhtuks, kui Soome suurepärased õpetajad töötaksid USA koolides?

Maailma juhtivaid koolireformi eksperte Pasi Sahlberg arutleb teemal, kas Ameerika koolireformijate rõhuasetus «õpetaja efektiivsusel» on ikka parim lähenemine, kui eesmärk on parandada õpilaste tulemusi.

Luksemburgis päästetööd kaemas

Lilleküla komando päästja Roland Jefremov: «Luksemburgis on võimalik vabatahtlikku päästeteenistusse astuda juba siis, kui oled kaheksa aastat vana.»

Kes kardab internetti?

«IT-koolitus peaks olema õpetajale kohustuslik ja motiveeriv,» leiab projekti «Targalt internetis» koolitaja Riina Timberg. «Õpetajate e-ohutuse teadmised on kasinad, kuigi täheldada võib liikumist paremuse poole. Osa pedagooge on oma teadmistesse n-ö kinni jäänud, nad ei suuda või ei soovi ajaga kaasas käia.»

Mees, kes seisab parema kooli eest

Ajakirjanik Eeva Kumberg kirjutab Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi emeriitprofessorist Jaan Mikust, kelle elutöö on olnud õpetajate koolitus, õpikute uurimine ja kolme poja kasvatamine.