Sel reedel kirjutab Sirp keskkonnast, ökoloogiast ja ökoholismist.
Reedel Sirbis: keskkonnast, ökoloogiast ja ökoholismist
MATTIAS TUROVSKI: Keskkond, eetika ja empaatia. Pilguheit ökoholismi
Me kõik oleme pärit loodusest; inimkond peaks elama loodusega kooskõlas; ka inimene on loom; jätkusuutlik/roheline areng! – selliseid postulaate oleme kuulnud ehk kõik. Samuti aga tunnetame neid lauseid adudes mingil määral silmakirjalikkust. Tõsi, arutluskäik tundub loogiline ja üldtunnustatud, sellega nõustub ilmselt enamik ühiskonnaliikmetest. Miks siis aga on nii, et tegelikkuses – kui jälgida inimeste tegemisi ning ühiskonna iseloomu ja arengusuundi –, käitub inimloom pahatihti hoopis muudel kaalutlustel, kui teame, et nii on meile kui elusolenditele omane? Miks kipub inimkond ennast pahatihti, kas teadlikult või alateadlikult, muust loodusest eraldama, eristama ja sellele vastanduma? Juurdleme selle dilemma üle. Esmalt tuleb lahti mõtestada, mida tähendab, et oleme loodusega üks ning seejärel, kust ja kuidas on tekkinud vastasseis inimene vs. loodus.
ÜLO PIKKOV: E-residentsus ja Eesti virtuaalne kultuuriruum
Tundub, et Eesti e-residentsuse programm on suurepäraselt käivitunud. See unikaalne idee on leidnud laialdast positiivset vastukaja nii välis- kui kodumeedias ning ühisvõrgustikes. Detsembris oli eelregistreerunud e-residente kogunenud üle 13 000. PÖFFil kurtis üks Soome stsenarist, kes veedab põhilise aja mööda maailma reisides, et bürokraatia ja paberipõhine asjaajamine on ta elust põrgu teinud. Mul ei läinud kaua, et Soome kineast Eesti e-residentsuse usku pöörata. Kümne minutiga võib internetist kogu info kätte saada, see on korralikult järjestatud, kujundatud ja tõlgitud.
ERO LIIVIK: Näiliku demokraatia pidupäev
Erakonnad on käimasolevate riigikogu valimiste kampaanias keskendunud kiire edu nimel eelkõige lubadustele ja turundusele. Toimijad ise vahepeal käidud teed ei analüüsi. Selle perioodi juhtmotiiviks sobivad praeguse kaitseministri Sven Mikseri poolteist aastat pärast eelmisi valimisi öeldud sõnad: «Neljast erakonnast koosnev riigikogu ja selle enamuse poolt ametisse nimetatud valitsus on muutnud Eesti poliitilise juhtimise suletud klanniliseks süsteemiks.»
KAAREL TARAND: Põlevkivilõks
Mõni päev enne seda, kui Euroopa Parlament otsustas hääletusel siiski Kanada naftaliivalobistide, Euroopa Komisjoni ja valitsuste tahtele alla vanduda ning nn mittetraditsiooniliste vedelkütuste osas erandeid sallida, läks riigikogust Euroopa Parlamenti teele veidra sisuga kiri. Ka meie kohalikud poliitikud tõmbasid oma töösturite ees saba jalge vahele ja Kalle Pallingu allkirja kandvas kirjas hoiatati europarlamendi juhatust 8. detsembril nii: «Komisjoni eelmine ettepanek aastast 2011 ohustas Eesti põlevkivisektoris juba tehtud ning kavandatud investeeringuid ja sellel võinuks olla tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud potentsiaaliga põhjustada investeeringute põgenemist Kirde-Eestist ELi mittekuuluvatesse riikidesse.»
ELIN SILD, TUUL SEPP: Eneseohverduse bioloogia
Silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt.
Võrreldes enamiku rahvastega on eestlaste usklikkus vähene ja jõulud on meil pigem pööripäeva tähistamine. Tõrjume pimedust ja ängi küünalde, värviliste tulede ja maiustustega ning rõõmustame, et enam hullemaks ei lähe – nüüd hakkavad päevad vähehaaval jälle valgemaks minema. Suures osas maailmast on aga jõulud usklike püha, mil tähistatakse Kristuse sündimise päeva. Kristuse mõjukaim tegu oli kahtlemata inimkonna lunastamine, enese ohverdamine teiste päästmiseks. Enese ohverdamine teiste heaks on võimas sümbol – sellist tegu peetakse üllaks, ennastsalgavaks, lõpmata heaks. Sümboli võimsust näitab seegi, et isegi 2000 aastat hiljem tähistatakse seda aasta suurimate pidustustega. Kas eneseohverdus võiks olla aga ka bioloogiliselt ratsionaalne? Tuua paradoksaalsel kombel kasu hoopis ohverdajale endale? Kuidas selline käitumisviis evolutsioonis üldse välja kujuneda on saanud?
KRISTJAN PORT: Unejutt
Marilyn Monroe arvates on magamine ilusaim asi, sest siis ta saab «ulmetada». Saan aru, et niisugune tõlge ei meeldi, aga viimase sõna eestindamisel ilmneb probleem. Marilyni sõnad olid: «The nicest thing for me is sleep, then at least I can dream.» Ilmselt pidas ta silmas «unenägu». See on meil nimisõna. Õnneks leiab sünonüümi «ulm», siit siis näitlejanna mõtte tõlkeks «ulmetama». Vaevalt et ta tahtis ainult magada. Või uinuda.
EERO EPNER Euroopa teatrist
AIJA SAKOVA-MERIVEE: Eestlus ja saksa keel
BRUNO MÖLDERI intervjuu filosoofiaprofessor STEPHEN STICHIGA
Kompositsiooni kui praktika teoreetiline mõtestamine
Uus kooriorel Nigulistes
Võrru kilomeeter skulptuuri
Arvustamisel
Heinz Valgu «Kuku klubi kuldsed aastad»
IV Tallinna Bachi-nimeline festival
Tallinna Linnateatri «Surnud hinged»
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus «Päris/tehis»
Mängufilm «Lindmees ehk Võhiklikkuse ootamatu voorus»
Estonian Cello Ensemble’i debüüt
Dokumentaalfilm «Teekond ussinuumajani»
Klassikatäht Katariina Maria Kits
Janar Ala «Ekraanirituaalid»
Teatri NO99 «Kunstikooli» II hooaeg ETV ekraanil
Fideelia-Signe Rootsi näitus «Kangelanna teekond»
Aili ja Toomas Vindi näitus «Kunstniku jalajälg»
Polygonteatri «Väävelmagnooliad»