Juhtkiri: surm ratastel

Foto: Politsei

Majanduskriis on elusid ka päästnud

Oleme rõõmsad, et liikluses on hukkunud vähem inimesi kui varasematel aastatel. Aga miks see nii on ja kas see nii ka jääb?

Pikemat ajalõiku vaadates on paranenud Eesti autopargi tehniline seisukord ning uued autod on omaaegsetest üldiselt turvalisemad. Möödunud paari aasta lõikes on liiklussurmade arvu kogu maailmas vähendanud majanduskriisi mõjud ning konkreetselt Eestis liiklusjärelevalve tugevdamine.

Terves maailmas vähenes majanduskriisi kahel esimesel aastal, 2008–2009, liiklusõnnetustes hukkunute hulk võrreldes eelnenud aastatega veerandi jagu. Kui majandus on aktiivsem, on igasugust asja pärast ringi sõitmist rohkem, ja vastupidi. Lisaks sunnib rahanappus inimesi lõbusõite ära jätma. Kõik see tähendab, et teedel ja tänavatel ongi suhteliselt vähem autosid kui majanduse kihamise ajal – liikluskoormus langeb. See omakorda tähendab, et teel liikujatel on rohkem ruumi ning ka ohuolukordi, näiteks ohtlikke möödasõite, on vähem.

Kui majandusaktiivsus taastub, kasvab uuesti ka liiklejate arv ning ühes sellega suureneb õnnetuste risk. Teisiti öeldes kaob koos majanduskriisiga ka selle liiklussurmasid vähendav mõju. Mida siis teha, et liiklussurmade arv uuesti kasvama ei hakkaks, vaid kahaneks?

Eesti ametkondade osa liiklussurmade vähendamisel seisneb tugevdatud järelevalves. Jüri Pihl algatas siseministrina varasemast hoopis jõulisema järelevalvepoliitika. 2008. aastal avastati kaks korda rohkem liiklusrikkumisi kui 2006. aastal. Tallinna-Tartu maanteele paigaldati automaatsed kiiruskaamerad ning needki on oma mõju juba tõestanud.

Sõidukiiruse surumine lubatu piiresse on võtmetegur, millega surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi vähendada saab. Raske jalaga ja enesekindlatele juhtidele ei pruugi kiiruspiirangud, kaamerad ja trahvid meeldida, ent mis oleks alternatiiv?

Autode tehniline seisukord on erakordselt tähtis. Tuleb olla väga ettevaatlik maksude kehtestamisega, mis takistaks autopargi uuendamist. Garaažinurga korruptsiooni lõpetamine on oluline, et poleks võimalik altkäemaksu eest saada lubatähte ohtliku autoga tänaval sõitmiseks. Teiseks ei tohi liiklusjärelevalvet nõrgendada. Kiiruskaamerad peavad jõudma kõigile suurematele maanteedele ning politseipatrullid väiksematele. Seejärel tulevad riburada järele koolitamised, teavitamised ja muud meetmed.

Samas ei pruugi meil padupessimismiks põhjust olla, sest inimeste harjumus liikluses reegleid järgida ning lubatud kiirusest kinni pidada on kasvanud. Harjumused ei kujune, aga meie üldiseks rõõmuks ka ei kao päevapealt.