Jevgenia Värä

FOTO: SCANPIX

Ma tahaksin, et maailma ei jääks ühtegi püha asja – liiga tihti õigustatakse soovi lülitada välja mõtlemine ja tormata kaklusse sõnadega «see on ju püha». Ja hea on, kui vaatevälja sulgevad sel ajal silmaklapid, mitte verine udu. Ma ei tea mitte ühtegi pühamut, mitte ühtegi ideaali, mis saaks kannatada lugupidava kriitika või hea nalja tõttu. Kuid võtmesõnad on siin siiski «lugupidamine» ja «hea».

Pärast jõhkrat rünnakut Prantsuse ajakirja Charlie Hebdo toimetusele avaldasid mõned maailma väljaanded uuesti need kuulsad karikatuurid, millest sai alguse kogu see traagiline lugu. Ka mõni eesti ajakirjanik küsis sotsiaalmeedias, kas Eesti lehed ei peaks tegema sedasama.

Põhjus, miks mina vastan sellele küsimusele «ei», seisneb selles, et need karikatuurid, mille eesmärk oli näidata, mis sai islamist ekstremistide silmis, ei demonstreerinud selle juures ei väga head huumorimeelt ega lugupidamist nende vastu, kelle religiooni nad on puudutanud. Mis aga mõistagi ei tähenda, et kuritegu oli kuidagi õigustatud, ja see ei tee minu jaoks vastuvõetavamaks seisukohta, et «ajakirjanikud olid ise süüdi».

Veel üks näide. Panna noori naisi vanglasse kirikus korraldatud performanceʼi eest on jäle. Kuid kas peaks ilmtingimata nende vangistuse vastu protestima just kirikus tantsides? Ja vaatamata sellele, et Pussy Rioti protest oli igati õigustatud, polnud see muusikaliselt tookord eriti andekas. Tõsi küll, Pussy Riot on ise rõhutanud, et hea muusika ei ole nende loomingu eesmärk. Kuid mulle siiski tundub, et kui nende sõnum oleks vormistatud kõrgel kunstilisel tasemel, oleks see veelgi tugevam ja koguks palju vähem vastuhääli.

Kuid kõik öeldu ei tähenda, et Euroopa ei pea kaitsma oma sõnavabadust. Juba seepärast, et Euroopa jaoks, kellel puuduvad oma nafta ja gaas ja kelle haare on nõrgem kui USA või Hiina oma, on lugupidamine inimõiguste vastu, isiksuse ja tema eneseväljenduse vastu üks tähtsamaid «ekspordiartikleid». Just sel põhjusel teevad paljud haritud migrandid oma valiku Euroopa kasuks, vaatamata sellele, et USAs ja Hiinas on rohkem raha, et maksta «ajuimpordi» eest, ja võimalused on ka laiemad. Ja seda «ekspordiartiklit» ei ohusta mitte ainult ekstremism, vaid ka vale poliitkorrektsus. Kuid vastastikune lugupidamine ja hea maitse peavad ikkagi jääma meie mõõdupuuks.