Juhtkiri: Leedu saab euro ehk Balti täismaja

Juba ülehomme, alates aastavahetusest on euro ka leedulaste raha. Kunagi seadsid leedulased endale sihiks liituda eurotsooniga 2007. aastal. Toona leidsid hindajad, et Leedu inflatsioon ületas napilt Maastrichti kriteeriumi. Nüüd, kaheksa aastat hiljem saab Leedust eurotsooni 19. liige – otsustaja Euroopa Keskpanga koosolekulaua ääres Frankfurdis.

Suve hakul andsid Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank Leedule liitumiseks rohelise tule. Leedu täitis eelmisel aastal kõik Maastrichti kriteeriumid. Inflatsioon oli 0,6 protsenti, eelarvedefitsiit vähenes 2,1 protsendini SKTst, samuti langes riigi pikaajaliste võlakirjade eest makstav intress. Toonane Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn iseloomustas Leedu liitumist pokkerimängust laenatud kujundiga: Balti täismaja eurotsoonis. Selle liitumise märgiline tähtsus on kogu meie piirkonna jaoks küllap suurem kui vahetuskursi pealt kokku hoitavat raha jmt kokku arvates äriraamatutest näeme. Selle sisu on Euroopa koostöö süvenemine ninanipsuna neile, kes loodaksid näha Euroopat lagunemas.

Leedulaste «ootus ja hirm» on äravahetamiseni sarnane sellega, mida kogesime Eestis neli aastat tagasi ning mida rääkisid lätlased kõigest aasta eest. Osa hirme on olmelised ja kõrvaltvaatajale koomilisedki. Neli aastat pärast eurole üleminekut ei meenu Eestis sellised hirmud enam kellelegi ning küllap läheb asi sujuvalt ka Leedus. Visalt elab ka hirm, et raha vahetus toob endaga kaasa olulise hinnatõusu, ehkki senised kogemused teistest riikidest kinnitavad, et otseselt eurole üleminekuga seostatav hinnatõus on olnud tühine.

Meile on hästi mõistetav, et kahjutunne oma rahast loobumise pärast valdab neidki, kes peavad seda sammu majanduslikult mõistlikuks. Oma rahatähtede harjunud armsus ilmutab end siis, kui neist loobuma peab. Nii oli see Eestis ja nüüd loeme, et sama kogevad ka leedulased. Oma raha jääb meenutama Leedu vapirüütel müntide ühel küljel.

Avaliku arvamuse uuringute järgi on toetus euroga liitumisele Leedus mööduva aasta vältel tõusnud ja pooldajaid on nüüdseks selgelt rohkem kui vastaseid. Järelikult on Leedu ühiskonnas seda teemat kaalutud, valgustatud ning argumentidega pooldajaid võidetud.

Põhjendused liitumiseks on üpris samad, mis olid Eestilgi. Lisaks võib öelda, et Leedu liitub raskusteks paremini ette valmistatud eurotsooniga, kui rahaliit oli seda Eesti liitumise ajal. Meenutagem, et isegi palju vaieldud Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) sündis hulk aega pärast Eesti liitumist. Toona oli võlgades Kreeka igapäevane uudiste teema, nüüd enam mitte jne.