Juhtkiri: venekeelsete koolide positiivne üllatus

Foto: Panther Media/Scanpix

Tänavuste riigieksamite tulemuste järgi ritta seatud koolide edetabeli positiivsed üllatajad on mitmed vene õppekeelega koolid, kes on teinud tähelepanuväärse hüppe ülespoole. Nii on näiteks Tallinna Pae gümnaasium tõusnud võrreldes möödunud aastaga edetabelis 142 koha võrra, Jõhvi Vene gümnaasium 85 koha võrra. Tõusjaid – tõsi, mõned veidi visamas tempos – on venekeelsete koolide seas teisigi.

Selle edu aluseks peavad küsitletud koolijuhid üsna üksmeelselt muu hulgas ka keelekümbluse sisseviimist koolides, mis on andnud õpilastele suurema motivatsiooni õppida. Loodetavasti mõjub mitmete venekeelsete koolid tõus riigieksamite edetabelis innustavalt ka neile koolidele, kes senini on keelekümbluse suhtes pigem ettevaatlikud olnud. Kahju keelekümblus õpilaste õppe­edukusele kindlasti ei tee – vähemalt seda tõestab tänavune edetabel kindlasti.

Mõnevõrra paradoksaalsetena näivad matemaatika riigieksami tulemused. Matemaatika riigieksami järgi kuulub esikoht endiselt Tallinna reaalkoolile, kuid erinevalt varasemast on esimese ja teise koha – Hugo Treffneri gümnaasium Tartus – vahe veninud neli korda suuremaks. Samas on matemaatikaeksami keskmine tulemus üldiselt kasvanud. Eesti haridusmaastikku on pikalt kritiseeritud liigse lembuse pärast humanitaaralade vastu. Seega võib oletada, et nii koolid kui ka lapsevanemad, rääkimata haridusametnikest, pööravad reaalainete õppesuunale suuremat tähelepanu.

Siiski, vahe esimese ja teise koha vahel on veidi liiga suur. Ühe aasta riigieksami tulemuste põhjal on vara öelda, kas on ehk just sel kevadel reaalkooli lõpetanud matemaatikas silmatorkavalt võimekad või on matemaatikaeksam lihtsamaks muutunud. Igatahes tuleb matemaatika riigieksami tulemusi järgnevatel aastatel tähelepanelikumalt silmas pidada, et mõista, kas tegemist on juhusega või vajab eksam ümberkorraldamist.

Oma või oma lapse kooli edetabeli eesotsast leidmata ei tasu hea hariduse innustamist siiski jätta. Eksamitulemuste edetabel on vaid üks näitaja ning head hinded ei sõltu mitte ainult kooli antud teadmistest ja oskustest, vaid ka mitmetest muudest teguritest. Nende «muude tegurite» hulgas on ilmselt kõige olulisemal kohal kodust kasvatusega kaasa antud motivatsioon, arusaamine, et õpitakse endale, mitte koolile. Selles arusaamises lõpueksamiteni jõudnud õpilane suudab ka nõrgemas koolis hea tulemuse saada, sest õpetajad ja õpikud on olemas igas koolis.