Direktorid korraga kahel toolil

Tallinna Kuristiku gümnaasiumi ja Merekalda kooli direktor Raino Liblik Foto: Laura Oks

Seitse koolidirektorit − kuus naist ja üks mees − juhivad korraga kahte kooli, nii suuri kui ka väikseid. Sirje Pärismaa uuris Õpetajate Lehes, kuidas nad hakkama saavad.

Tallinna Kuristiku gümnaasiumi ja Tallinna Merekalda kooli direktor RAINO LIBLIK 

Varem Kuristiku gümnaasiumi juhtinud Raino Liblikust (pildil) sai tänavu suvel Tallinna koolivõrgu korrastamise käigus ka Merekalda kooli direktor.

«Kuna hariduse reformimine alles käib ja pole selge, mis saab Merekalda koolist, küsiti, kas olen ajutiselt nõus. Võtsin pakkumise vastu,» lausub Liblik.

Tema juhitav vägi on päris suur: Kuristikus 653 õpilast ja 72 töötajat ning Merekaldas 340 õpilast ja 55 töötajat.

«Koolid asuvad lähestikku Uus-Lasnamäel. Sama kant, samad lapsed, vanemadki sarnased,» võrdleb Liblik. Kuid on ka erinevusi. Liblik uuris Tallinna eri asumite koole ka oma magistritöös ja leidis, et lähestikku asuvates koolideski erinevad organisatsioonikultuur, õpilaste ja õpetajate ootused, arusaamad ja traditsioonid. Aga lapsed on ikka lapsed.

Iga päev Liblik mõlemas koolis ei käi, päevad on ära jaotatud, aga vastavalt vajadusele tuleb logistikat muuta ja teha kiirvisiite. Direktori kõvakettale on lisandunud mitusada inimest ja mälumahtu on tulnud kõvasti suurendada, et mitte piinlikku olukorda jääda. Kahel toolil korraga istuda pole sugugi kerge.

«Kogu aeg näed, millega võiks tegelda, aga pühendumine ja protsessi algatamine nõuab aega ja keskendumist. Ei jõua detailidele keskenduda nii palju, kui tahaks. Raskeim on leida tasakaalu, kui palju ja millega tegelda,» tõdeb Liblik.

Pooleaastase kogemuse järel ei tõtta ta andma rohelist tuld sellisele juhtimismudelile.

Ja kas meie koolijuhid on üldse valmis nii suureks koormuseks? See eeldab eeskätt head meeskonda. Kui teha organisatsioone järjest suuremaks, jääb vähem aega inimestele. «Aga mida rohkem jõuame lastega individuaalselt suhelda, seda parem on,» tõdeb Liblik. «Kipume unustama, kui tähtis on olla igaühe jaoks olemas.»

Paldiski põhikooli ja Paldiski ühis­gümnaasiumi direktor HELVE MANDZOLO

Mullu sügisel otsustas linnavolikogu korraldada ümber Paldiski gümnaasiumi ja vene gümnaasiumi tegevuse, eraldada mõlema kooli gümnaasiumiosad ja asutada nende baasil uue Paldiski ühisgümnaasiumi. Nüüd on linnas üks gümnaasium ja kaks põhikooli: eesti ja vene. Helve Mandzolost sai nii ühisgümnaasiumi kui ka eesti põhikooli direktor.

Kahes koolis on kokku 280 õpilast: põhikoolis 152 ja ühisgümnaasiumis 128.

Mõlemad koolid tegutsevad ühes majas, seepärast direktori jaoks väga palju ei muutunud. Kuid iga muutus nõuab siiski aega ja harjumist.

«Eesmärk on õpilaste ja õpetajate erinevast emakeelest hoolimata luua ühtne koolipere,»ütleb Mandzolo. «Selleks tuleb ühendada jõud ja austada erinevust senisest teadlikumalt. Vene õppekeelega põhikoolilõpetanud õpivad ühisgümnaasiumis koos eesti noortega üle 60 protsenti õppeainetest. Esimese õppeaasta põhjal võin öelda, et koostöö on sujunud väga hästi.

Enamik õpetajaid töötab nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Ja loomulikult kasutavad mõlema kooli õpilased samu klassiruume.»

Krabi kooli ja Varstu keskkooli direktor ALE SPRENK

Krabi kooli 16 aastat juhtinud Ale Sprenk on teist aastat ka Varstu keskkooli direktor. Koolid asuvad Läti piiri lähedal. Krabi koolis õpib 70 ja Varstu keskkoolis 110 õpilast. Töötajaid on vastavalt 37 ja 27. Krabis asub ka õpilaskodu, mis töötab ööpäev läbi. Mitmed aineõpetajad on ametis mõlemas koolis.

«Olude sunnil tekkis vajadus ka Varstu kooli juhtida ja algselt tundus, et koolide liitmise mõte on mõistlik,» sõnab Sprenk. «Kuid kahe väikse kooli eri majadesse jätmine teeb olukorra keeruliseks. Kuna Krabi koolis õpib 65 õpilast teistest omavalitsustest, on välistatud, et Varstu vald panustaks olulisel määral tegevuskuludesse.»

Ka direktori palk tuleb eri allikatest: Varstu kooli juhtimise eest vallalt ja Krabi kooli eest MTÜ-lt Ostium.

«Inimesed juhivad küll väga suuri ettevõtteid eri riikides, kuid kõige mugavam oleks, kui igal pisikesel koolil oleks ikka oma juht,» arutleb Sprenk. Ühine juhtimine lihtsustab aga koostööd ja töö otstarbekat organiseerimist. Uue olukorraga harjumine võttis aega kõigil. Juhil tuleb toime tulla tundega, et ühes koolis viibides peaksid samal ajal ikka teises olema. Eriolukordades peabki paindlikult liikuma, kuid enamasti on asju võimalik planeerida nõnda, et saad olla õiges kohas ja kõik on rõõmsad. Samas on mure, kas kõigile jagub tähelepanu mahus, mida nad väärt on.

«Kogenud ja pühendunud juht kannab selle rolli välja, juhul kui on hea meeskond ja toetav juhtkond,» arvab Sprenk. «Nii juhtida on võimalik!»

Justkui kahest koolist oleks veel vähe, on Sprenk ka vallavolikogu esimees ja Haridusportaal.ee juht. Sprengi sõnul pole selleks vaja muud, kui aega õigesti juhtida, teha pikki tööpäevi, olla pühendunud kodukohale, tahta rakendada oma teadmisi ja oskusi ka väljaspool kooli.

«Mida rohkem anda, seda rohkem on võimalik ka saada. Minu sõnavarast on kadumas sõna «kiire», sest sellest ei saa midagi kiiremini tehtud. Pead rahulikult ja kindlameelselt tegutsema. Ja kunagi pole igav,» muheleb Sprenk.

Jäneda kooli ja Lehtse kooli direktor AIVI MUST

Aivi Must on kahe kooli direktor olnud poolteist aastat. Et tal oli Jäneda koolis tugev seljatagune – kogenud ja tegus juhtkond ning tubli kollektiiv −, võttis ta ülesande vastu, kui Lehtse kooli eelmine direktor pikalt haiguslehele jäi.

Töötajaid on nimekirjas kokku 58, kaks on ametis mõlemas koolis. Nii Jäneda kui ka Lehtse koolis on üheksa klassi, osa liitklassid. Lehtses on kool ja lasteaed eri majades, Jänedal ühes hoones. Koolide vahemaa on 12 kilomeetrit.

«Enamik töötajaid on suurte kogemustega, motiveeritud lastega töötama ja arenema,» ütleb Must. Iga päev ei jõua ta mõlemale poole, ühe päeva on kindlasti Lehtses kohapeal.

«Kasutame kõiki võimalikke kaugsuhtlusvahendeid: telefon, e-post. Saan seda teha, sest osakoormusega asetäitjad on mõlemas koolis. Regulaarsed koosolekud ja nõupidamised toimuvad igas kollektiivis,» räägib Must. «Mudel toimib, kui taustajõud − alajuht ja ennastjuhtivad töötajad − on tugevad ning motiveeritud.»

Mattiase põhikooli ja Tallinna Heleni kooli direktor AVE KALMUS

Ave Kalmus on ühe mu­­nit­si­paalkooli ja teise erakooli direktor olude sunnil olnud kogu 2014. aasta. Kohalik omavalitsus ei ole teda määranud kahte kooli juhtima, selle tee on ta ise valinud.

Kalmus meenutab: «Tallinna Heleni kool (endine Tallinna kurtide kool) loodi 1991. aastal nullist  ja ehitati üles 20 aastat tagasi koostöös Tallinna linnavalitsuse  ja Eesti kuulmispuudega laste vanemate liiduga. Juhtisin seda kooli kümme esimest aastat. Seejärel oli kaheksa-aastane vahepaus, mil olin ühe omavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik − munitsipaalkooli pidajate esindaja rollis. Samuti oli mul võimalus juhtida Eesti vanima erakõrgkooli EBS-i gümnaasiumi ja saada parim ettevalmistus erakooli pidamiseks.

2013. aastal kutsusid Heleni kooli töötajad mind tagasi vastvabanenud direktori ametikohale, aga samal ajal oli saanud koolitusloa minu algatatud erakool − Mattiase põhikool. Ka õpilased olid uude kooli olemas. Mõlemad koolid on mulle nagu oma lapsed. Seisin silmitsi dilemmaga: kumba võtta, kumba jätta?

Valisime erakoolile direktori ja jäin ainult koolipidaja rolli ning asusin direktorina taas oma esimest kooli ehk Heleni kooli juhtima. Paraku kuritarvitas vastvalitud erakooli direktor esimese nelja kuu jooksul talle antud usalduskrediiti ja olin sunnitud jaanuarist 2014 asuma kahte kooli direktorina juhtima. Võtsime Mattiase põhikooli pidaja ehk NIRK MTÜ juhatusega vastu otsuse, et juhin põhikooli kuni uue direktori Valvo Paadi tööleasumiseni 1. jaanuaril 2015.

Üks aasta kahe eri omandivormiga kooli direktorina − sellest kogemusest võiks eraldi artikli kirjutada!»

Vägi, mida Ave Kalmus sel aastal ohjab, on kokku 200 last ning 125 töötajat. Mõlema kooli sihtrühm on HEV-õpilased: Heleni koolis kuulmis-, nägemis- ja kõnepuudega õpilased ja suur lasteaed. Mattiase põhikoolis käivad peamiselt autismispektri häirega õpilased ning need, kes vajavad väiksemat ja turvalisemat õpikeskkonda, kui suur tavakool seda pakub.

Juhina kahes koolis on Kalmus korraga saanud toimida tänu sellele, et mõlemas kohas on väga hea töökultuuriga juhtkond. Saab usaldada osakondade juhte ja õppejuhti ning toetuda neile. Koosolekute, kohtumiste, nõupidamiste ajagraafikud ja juhtkonna tööplaanid on planeeritud vähemalt pooleks aastaks ette ja muudatustest teavitatakse üksteist aegsasti.

«uhiksin nagu mitut tütarettevõtet, sest Heleni kool kätkeb juba iseenesest kolme haridusasutust: kooli nägemispuudega õpilastele, kooli kuulmispuudega õpilastele ning kaheksa rühmaga lasteaeda. Mattiase põhikool on terviklik üks kool,» räägib Kalmus.

Kõige raskem on olnud kohaneda era- ja munitsipaalkooli rahastamise ja vastuvõetud otsuste rakendamise kiiruse erinevusega. Muus osas toimub kooli juhtimine nagu ikka.

«Julgen kogenud koolijuhtidele soovitada kahe kooli juhtimise praktikat,» sõnab Kalmus. «See on ühest küljest professionaalne väljakutse, teisalt väga arendav kogemus. Topeltpalka ei saa, sest 35 õpilasega erakool on marginaalse palgakattega riigilt. Eestis ei väärtustata koolijuhte kuigi kõrgelt, kui vaadata kas või palga kujunemise põhimõtet: palga suurusjärk sõltub õpilaste arvust koolis.»

Pikavere lasteaia-algkooli ja Raasiku põhikooli direktor KADRI VIIRA

Kadri Viira juhtida on tänavu sügisest Raasikul 158 õpilast ja 28 töötajat, Pikaveres 31 õpilast, 38 lasteaialast, 23 töötajat. Kokku 278 inimest.

Ka aastail 2006−2010 oli Viira kahe kooli juht: Raasikul ja toona põhikoolina tegutsenud Pikavere koolis.

Viira sõnul jõudis vald otsuseni ühitada kahe kooli juhtimine, kuna tekkisid ootamatud probleemid Raasiku põhikoolis. Loodeti ka kokkuhoidu ja puuduvate õpetajate probleemi lahendada. Viira võttis kaks kooli juhtida augustis, kui selgus, et koolijuht lahkub.

Raasiku põhikool asub alevis, Pikavere lasteaed-algkool valla ääremaal, kaunis mõisapargis. Direktori kooliringi pikkus on 41 kilomeetrit, igal päeval ta mõlemasse kohta ei jõua.

«Lihtsalt läbi joosta ei ole mõtet. Inimesed tahavad rääkida,» ütleb staažikas juht. «Kõige raskem on, et süda ei ole rahul, aega napib ja kogu aeg on kiire. Kahte kooli juhtida on mõeldav, kui vahemaa ei ole suur. Kui üksteisest kaugel koolidele lisandub lasteaed, ei ole see hea variant. Las koolijuht olla ikka oma koolis juht − sellest tunnevad rõõmu kõik osapooled.» Kahe kooli juhtimise on Kadri Viira enda õlule võtnud üheks aastaks.

Aidu lasteaia-algkooli ja Pisisaare algkooli direktor KAARE PÕDER

Kaare Põder on tänavu aprillist Jõgevamaa Pajusi valla kahe väikse kooli direktor. Ta on maailmakodanik: enne elas kümme aastat Prantsusmaal. Töötee algas Läänemaal, kus Kaare Põder veerandsada aastat maavalitsuses ametis oli ja andis ka koolis tunde.

Lapsi pole kahe kooli peale palju: Pisisaares 23 õpilast ja 20 lasteaialast, Aidus 11 õpilast ja 20 lasteaialast. Töötajaid kokku 28.

«Kaks väikest kena kooli, üks valla ühes ääres Põltsamaa külje all ja teine Jõgeva kandis valla teises ääres,» iseloomustab Põder. «Mõlemas koolis tehakse kohapeal ise lastele süüa. Aga inimesed on valla eri otstes natuke erinevad. Kohalikud räägivad, et erinevused olnud olemas juba aegade hämaruses.»

Erinevad on ka hooned. Pisisaare algkool sai 160-aastaseks. Iidne maja on renoveeritud, seda ümbritseb suur park. Seal on rohkelt tegevust kõigil.

Aidu maja on ehitatud tüüpprojekti järgi lasteaiaks, renoveeritud ja sinna on rajatud ka klassiruumid.

«Üritan jõuda mõlemasse kooli, vahel olen hommikupoole ühes ja õhtupoole teises,» kirjeldab Põder. Kahe kooli vahemaa on 20 kilomeetrit. Vahel tuleb mitu korda sõita. Suurim raskus töös ongi ajapuudus. Kaheksast tunnist jääb väheks. Kaks kooli tähendab ju kahte asjaajamist. Võiks olla üks.

Direktor on tänulik Pajusi vallale: «Tänu suurele toetusele on vallas kaks kooli koos lasteaiarühmaga ning lapsed saavad omandada alghariduse kodu lähedal. Kool on märk, et elu maapiirkonnas läheb jõudsalt edasi.»

—

KAS TEAD, ET

127 üldhariduskooli direktorit on koolijuhid ka lasteaias, neist 120 juhivad lasteaedu-põhikoole.

—

INTERVJUU

Eduka direktori saladus on oskus kaasata töötajaid juhtimisse

Mida arvate majandusteadlasena olukorrast, kus kahte kooli juhib üks inimene?

Tartu ülikooli personalijuhtimise professor Kulno Türk:

Kui koolid on omavahel seotud, on ühe direktori juhtimine lihtsam ja igati mõistlik. Välja on kujunenud sarnane organisatsioonikultuur, ka siis, kui koolid asuvad üksteisest kilomeetrite kaugusel. Kui juht on koole juba aastaid juhtinud, tekib positiivne efekt: tiheneb õpilaste omavaheline suhtlus, kasvab järjepidevus ja õpetajate koostöö.

Kui üks on põhikool ja teine gümnaasium, on põhikooli õpetajad veelgi motiveeritumad õpilasi ette valmistama. Oht on aga, kas direktor suudab mõlemas koolis võrdväärselt ja edukalt tegutseda, kui õpetajaskonnad on väga erinevad. Koolide juhtimisest on näha, et kui direktor saab ühes koolis edukalt hakkama, saab ta hakkama ka teises ning on suuteline eri organisatsioonikultuuridega kohanema ja vajadusel neid ka suunama. Suureks abiks on koostöö õppedirektori ja muidugi õpetajatega.

Kui koolid on eraldiseisvad institutsioonid, nõrgenevad õpilaste ja õpetajate sidemed. Eri õppesuunad võimaldavad küll sünergiat tekitada, et õpilased saaks kombineerida koolide vahel oma õppeplaane. Enam kerkib esile aga organisatsioonikultuuri küsimus: õpetajail on kujunenud välja oma kindlad seisukohad, käitumismallid. Nendega on koolijuhil juba keerulisem toime tulla ning ta võib jääda oma juhtimisstiili vangi.

Kui haridusreformi käigus on tulnud hakata teist kooli juhtima, siis majandusküsimustega tuleb edukas direktor kindlasti toime, aga probleemid tekivad õpetajatega suhtlemisel, sest väljakujunenud traditsioonid ja harjumused erinevad. Direktor ise ei pruugi neid erinevusi tunnetada ega mõista.

Teine oht on, et ta võib hakata uuele koolile vähem tähelepanu pöörama. Need ohud on aga ületatavad ja edukad juhid saavad nendega hakkama.

Kuivõrd erineb kooli juhtimine teiste organisatsioonide juhtimisest?

Juhtimine sõltub organisatsiooni tüübist, arengutsüklist, personalist jm. Paljude äriettevõtete ühinemine on ebaõnnestunud põhjusel, et ei suudetud mõista teise ettevõtte personali eripära ja organisatsiooni kultuuri. Kooli eripära on selles, et seal töötavad kõrgelt haritud intellektuaalid, isiksused, keda ei saa juhtida klassikalisel moel. Seepärast peab lähtuma eestvedamisest, mille oluline komponent on osalev juhtimine – kuivõrd juht suudab kaasata oma töötajaid ühise eesmärgi väljatöötamisse ja realiseerimisse. Kooli puhul on möödapääsmatu, et edu saavutamiseks vaja rakendada osalevat juhtimist. See läheb kokku ka haridusreformi põhimõtete ja PGS-iga, kus koolijuhtidele antakse märksa suuremad õigused.

Sama seadus nõuab ka koolijuhilt märksa suuremat vastutust, mida üheskoos õpetajatega on kergem kanda. Vastutus ei pea olema formaalselt kontrollitav, pigem hinnatav, tagasisidestatav – kuidas õpetajad juhiga rahule jäävad, mida temalt ootavad jne. See eeldab tagasisidet ja koolide monitooringut: kuidas suudab koolijuht suuremate õiguste tingimustes realiseerida ühiseid eesmärke, seahulgas juhtida korraga kahte kooli.

—

KOMMENTAAR: järgida tuleb seadusi

Asso Ladva, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooni­osakonna konsultant

Haridus- ja teadusministeerium suhtub rahulikult sellesse, kui üks inimene juhib korraga kahte kooli. Tavaliselt on need väikeste omavalitsuste väikesed koolid ning nagu seadus ette näeb, määrab haridusasutuse juhi ametisse kohalik omavalitsus. Kui omavalitsuse hinnangul tuleb üks juht kahe väikese kooli juhtimisega toime, siis ei saa selle vastu midagi olla.

Sellisel puhul valitseb kaks ohtu. On olnud juhtumeid, kus korraga kahte kooli juhtiv inimene töötab töölepingu kohaselt mõlemas koolis täiskoormusega. Seda ei saa olla juba töösuhteid reguleerivate seaduste järgi.

Teiseks ei saa üks inimene juhtida korraga nii kooli kui ka lasteasutust, kui kool ja lasteaed ei ole ühendatud (nt lasteaed-põhikool). Kui kool ja lasteaed töötavad ühe asutusena, on loomulik, et asutusel on üks juht.

Mõnes paigas on aga eraldi kool ja lasteaed, kuigi mõlemad on väikesed asutused. Vastavalt seadusele peab lasteaial olema siis eraldi juht. Selle sätestab haridusministri määruse «Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitamine» punkt 2, mis ütleb: «Lasteasutuses luuakse üks juhataja ametikoht, olenemata rühmade arvust.»